Autor: Kai Saard • 19. november 2020

Esimese asjana on kindlasti oluline punkt see, et Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Laste vaktsineerimise üle otsustavad vanemad, täiskasvanu otsustab enda vaktsineerimise ise.

Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse § 8 kohaselt on bioloogilised ohutegurid mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

TTOS-i alusel on Vabariigi Valitsus võtnud vastu määruse 114, mille kohaselt peab tööandja kõigepealt tegema kõik endast oleneva, et vältida töötaja nakatumist. Kui see ei ole võimalik, tuleb tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin (§ 6 lg 2 p 7). Sama määruse kohaselt peab tööandja konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Kui töötervishoiuarst annab vaktsineerimise soovituse ja töötaja on vaktsineerimisega nõus, toimub vaktsineerimine tööandja kulul.

Kui töötaja ei soovi vaktsineerimist, siis ei pea seda tegema, sest nagu mainitud, on Eestis vaktsineerimine vabatahtlik.

Oluline on ka tähele panna, et riskianalüüsi ja tegevuskava koostamine, töötervishoiuarsti soovitus ning töötaja nõusolek võrdub kokku raamatupidamislik TTOS-i kulu.

Vaktsineerimiseks ei ole vaja eelnevat (sh töötervishoiuarsti) soovitust, kuid tööandja kannab vaktsineerimise kulu, mis läheb erisoodustuse alla.

24. novembril toimuv Heli Raidve tööõiguse seminar toimub nii L'Embitu hotellis kohapeal kui ka veebis. Veel jõuad ennast kirja panna! Vaata lähemalt SIIT.

Millest seminaril juttu tuleb?

- Töösuhted 2020. aastal, esimese poolaasta koroonakriisi mõju

- Koroonajärgsed töösuhted, sh kaugtöö

- Töölepingu muutmise võimalused

- Töölepingu lõpetamise võimalused, sh koondamine

- 2020. aasta kohtupraktika kokkuvõte