Autor: Kaire Piirsalu-Kivihall • 18. november 2020

Miks mõned suudavad sotsiaalse pingega hästi hakkama saada?

Alati on olnud inimesi, kes on vaatamata ohule oma positsioonile või karjäärile rääkinud asjadest nii, nagu need on. Hääletanud vastupidiselt oma erakonna juhtnööridele, rääkinud organisatsioonis toimuvast ebaeetilisest käitumisest või astunud kiusatava kaitseks välja. Mis aga paneb kellegi halva vastu välja astuma, isegi kui see läheb talle endale palju maksma?
Foto: Pixabay

Moraalsete mässajate omadused

Moraalsed mässajad saavad tavaliselt iseendaga hästi läbi. Neil on kõrge enesehinnang ning nad usaldavad oma otsustusvõimet, väärtusi ja oskusi. Uuringud näitavad ka, et nad usuvad, et nende nägemus on eesrindlikum kui teistel ja neil on sotsiaalne vastutus oma nägemust jagada.

Mässajad hoiavad ka sotsiaalselt ennast vähem tagasi. Nad ei muretse piinlikkustunde või ebamugava vestluse pärast. Ja ilmselt on kõige olulisem see, et nad on märksa vähem häiritud sellest, kui peavad grupile vastu seisma. Kui nad peavad valima teistega sobitumise või õige asja tegemise vahel, siis valivad nad tõenäoliselt viimase.

Neuroteaduse uuringud näitavad, et inimeste võimekus sotsiaalsele mõjule vastu seista on seotud aju anatoomilise erinevusega. Inimestel, kes muretsevad enam teistega sobitumise pärast, on ühes konkreetses ajuosas (orbifrontaalne korteks) rohkem hallollust. See piirkond asetseb kulmude taga ja seal kujunevad mälestused olukordadest, millel olid negatiivsed tagajärjed. See aitab meid vältida ebameeldivaid asju, näiteks saada tõrjutud.

Inimestel, kes on rohkem mures teistele vastuseisu pärast, on suurem aktiivsus ka kahes teises ajupiirkonnas – üks neist vastab sotsiaalsele valule (nagu tõrjumine) ja teine püüab mõista teiste mõtteid ja tundeid. Ehk need, kes tunnevad ennast tõrjutuna väga halvasti, pingutavad kõige rohkem, et sobituda.

Seega, osa inimestele on tunne teistest erinemisest halb isegi neuroloogiliselt, teiste jaoks see aga pole nii oluline ning neil on lihtsam sotsiaalse survega toime tulla.

Kuidas kujuneb moraalne mässaja?

Esiteks, eeskuju moraalsest käitumisest aitab ka endal moraalseid valikuid teha. Paljude inimõiguste aktivistide vanemad on näidanud üles kodanikujulgust. Inimesed, kes käituvad julgelt, inspireerivad ka teisi.

Teiseks, on vajalik empaatia, võime näha maailma kellegi teise vaatenurgast. Koosolemine teistest rahvustest või sotsiaalsetest gruppidest inimestega aitab näha laiemat pilti. See aitab välja astuda, kui nendele inimestele ühiskonnas ülekohut tehakse. Empaatilisemad inimesed astuvad ka suurema tõenäosusega kiusatavate kaitseks välja.

Kolmandaks, moraalsed mässajad vajavad teatud oskusi ning võimalusi neid harjutada. Üks uuring näitas, et need teismelised, kes jäid emaga vaieldes oma arvamuse juurde, kasutades põhjendatud argumente selle asemel, et solvata, manipuleerida või vinguda, seisid hiljem ka kindlamalt vastu sõprade survele tarbida alkoholi või narkootikume. Miks? Inimesed, kes on harjutanud argumenteerimist ja oma arvamuse juurde jäämist, suudavad samu tehnikaid kasutada ka teistes olukordades.

Moraalsetel mässajatel on kindlad omadused, mis võimaldavad neil seista selle eest, millesse nad usuvad. Aga mida saaksid teha kõik teised – kas meie jääme alati vaikselt kõrvaltvaatajateks?

Õnneks mitte. On täiesti võimalik arendada endas suutlikkust sotsiaalse survega toime tulla. Soovitusi selleks leiad siit.

Allikas: tööheaolu.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700