Autor: Personaliuudised.ee • 24. november 2020

Stressil on võime mõjutada kõiki süsteeme meie kehas. Krooniline stress võib tekitada tõsiseid tervisehädasid, sealhulgas kõrget vererõhku, südamehaigusi, diabeeti ja psüühilisi häireid. Aga kui palju stressi on liiga palju? Ja kas on olemas sellist asja nagu liiga vähe stressi? Kui vaadelda inimeste tulemuslikkust ja sooritust, selgub, et surve ja soorituse vahel esineb oluline seos. Kui inimene on tööl tihti hajevil ja lohakas, võib ta olla kas kroonilises stressis või alastimuleeritud. Selleks, et leida mõnus kesktee, võiks proovida järgmisi strateegiaid stressi taltsutamiseks ja soorituse tipptasemele viimiseks.

Yerkes-Dodsoni seadus

Seda seadust illustreerib graafiliselt tagurpidi U-kujuline soorituskõver, mis näitab, et kui inimesed kogevad õigel hulgal vaimset ja füsioloogilist erutust ehk stressi käesoleva ülesandes suhtes, võib nende sooritus olla tipptasemel. Aga liiga suure või väikese surve korral sooritus kannatab.

See kõver peegeldab meie eesajukoore märkimisväärselt rahutut olemust. Optimaalseks toimimiseks vajab see peaaegu täiuslikku neurokemikaalide tasakaalu: mitte liiga palju, mitte liiga vähe, vaid täpselt parajalt. Väsimuse, igavuse või motivatsioonipuuduse korral vabaneb ajus väheses koguses dopamiini ja norepinefriini. Äärmusliku stressi korral vabaneb neid suures koguses. Mõlemal juhul on mõju eesajukoorele sama: oleme rohkem hajevil, kaootilised ja unustame rohkem. Teiste sõnadega: nii liiga vähe kui ka liiga palju stressi on ebatõhus. Optimaalne stressitase aitab luua vajalikku energiat ettevalmistumiseks ja dünaamiliseks soorituseks, aga kui seda on liiga palju, segab see keskendumist ja meelespidamist.

Tippsoorituseks vajalik määr erineb inimeseti ja ka igal indiviidil aja jooksul ning varieerub veel ka eri ülesannete lõikes. Suhteliselt lihtsate ülesannetega on võimalik toime tulla erinevate erutuse tasemete juures. Surve võib isegi soodustada keskendumist või visadust nõudvate ülesannete täitmist. Keerukate ja võõraste või loovat lähenemist eeldavate ülesannete puhul soodustab aga madalam erutustase keskendumist ja paremat sooritust.

Seaduse praktiline rakendus on see, et tööd võiks proovida korraldada vastavalt oma ööpäevasele rütmile ja energiataseme loomulikele tõusudele ja langustele.

Hea oleks tuvastada oma tavapärane energiatasememuster ja üritada teha kõige tähtsamat ja loovamat tööd siis, kui olete tipus. Alati on kiusatus teha lihtsamaid asju, näiteks vastata e-kirjadele või telefonikõnedele, mitte võtta käsile pingutust nõudev töö, aga mõistlik on jätta need tunnetuslikult vähemkoormavad ülesanded selleks ajaks, kui energiatase on madal.

Kuidas tulla toime liiga suure või väikese stressiga, loe pikemalt Personaliuudistest.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik novembrikuu numbris.