Autor: Kaire Piirsalu-Kivihall • 21. detsember 2020

Pandeemia alates ei arvanud enamik meist, et ka veel aasta lõpus oleme selle viirusega kimpus. Muutsime kevadisi reisiplaane sügiseks ja arvasime, et selleks ajaks oleme viiruse seljatanud ning probleem unustatud. Läks aga teisiti.

Lõppeval aastal on töötavate inimeste töö muutunud kolmel viisil: ühel osal on töökoormus märgatavalt, et mitte öelda meeletult kasvanud. Teisel osal on töömaht vähenenud või üldse töö kadunud. Ja kolmandatel on viisid, kuidas tööd teha, paljuski muutunud.

Tõenäoliselt üsna paljud neist, kes hakkasid rohkem virtuaalselt tööd tegema ja enamasti kodukontoris, võisid tunda, et töö juhtimine on endisest enam enda kätes ning saab paremini oma ajakava üle otsustada. Eestis vastavaid uuringuid teadaolevalt hetkel ei ole, aga näiteks Soomes on värske uuringu põhjal 86% inimestest oma eluga kas väga või üsna rahul, mis on isegi suurem näit eelmisest aastast. Teise uuringu kohaselt selgus, et kaugtöö oli mõjunud töötajate tööheaolule positiivselt. Ka Eestis võib olla sama trend: kaugtöö on toonud kaasa osa töötajate tööheaolu kasvu.

Iga muutus on organismile väsitav, isegi kui tegemist on positiivse muutusega. Aga muutused negatiivses suunas on veelgi väsitavamad. Negatiivne on nii töömahu märgatav kasv (millega sageli kaasneb ka vastutuse kasv) kasv kui ka töö kadumine. Ühel juhul on kasvanud töö pingetegurid, teisel juhul on kadunud tööst saadavad positiivsed kogemused ja emotsioonid, millele sageli lisandub ka hirm majandusliku toimetuleku ees.

Seetõttu on väga hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele nii palju kui võimalik eesootavaid pühi ka puhkuseks kasutada. Meie piiratud võimalused soosivad seda hästi. Siinkohal oleme kokku kogunud erinevatel uuringutel põhinevad soovitused, kuidas aidata ennast paremini välja puhata, rahuneda ning akusid laadida.

1. Hea raamatu lugemine on üks lihtsamaid ja odavamaid tööst ja muredest väljalülitamise viise. Ajule on selline väljalülitamine väga vajalik, et vältida probleemidesse kinnijäämist.

2. Loodus – ikka ja jälle. Oleme sellest ka varem kirjutanud, aga tegemist on tõesti igale eestimaalasele kättesaadava tervisekeskusega.

3. Hingamine. Kui rõhuasetus on sissehingamisel, siis see mõjub aktiveerivalt, kui aga väljahingamisel, siis rahustavalt. Proovi järgmist: leia mugav istumisasend, toeta jalad vastu maad. Sule silmad ja võid kergendunult ohata. Tunneta rahulikult, mis tunne su kehas on. Lõdvesta näolihaseid ja lõug. Hinga nii, et märkad väljahingamise lõpus pausi. Võid märgata, et pausid lähevad pikemaks. Hinga rahulikult mõned minutid või nii kaua, kui soovid. Selliseid pause võib võtta ka tööpäeva ajal või tööpäeva lõppedes.

4. Helista mõnele sõbrale või sugulasele. Inimesega rääkimine avaldab märgatavalt positiivsemat mõju kui sõnumite saatmine.

5. Liiguta: tantsi, jookse, kõnni vm, peaasi et saad diivanilt üles ning õnnehormoonid aktiveeritud.

6. Heategude tegemine aitab tunda vähem viha, üksildust ja tunda suuremat eesmärki elus. Kui saad kedagi aidata, siis see aitab ka sind.

7. Ka enda eest hoolitsemine aitab näha, mis on elus head. Naudi head toitu (jõulude ajal sobiv!), kuula lemmikmuusikat, luba endale mõnusaid hetki.

8. Naerata võimalikult palju. Kui me naeratame, siis saab aju signaali, et kõik on hästi. Kui naeratada ei suuda, siis võib võtta pliiatsi hammaste vahele ja tõesti – mõju on sama.

9. Kui pühade ajal kipuvad pähe tulema mured, siis kirjuta need paberile üles ja luba endale, et tegeled nendega pärast pühi või mõnel konkreetsel sulle sobival ajal. Siis vabastad pea muredele mõtlemisest ning tead, et vastava aja saabudes saad püüda leida neile lahendusi.

10. Ärevuse puhul aitab tähelepanu kõrvale juhtimine. Selleks on erinevaid harjutusi, üks näiteks on „viie meele harjutus“. Märka: 5 asja, mida sa kuuled, 4 asja, mida sa näed, 3 asja, mida sa tunned, 2 lõhna, mida sa tunned, 1 maitse, mida sa tunned. Aistinguid võid järjestada nii, nagu ise tahad. Nii saab tähelepanu ärevust tekitavast olukorrast või mõtetest eemale viia.

Allikas: tööheaolu.ee