Autor: Laura Tõnov, Pere Optika optometrist • 3. jaanuar 2021

Noorena on inimese silmadel võime oma akommodatsiooni muuta, nii et ilma prillideta või ühevaateliste prilliläätsedega on võimalik vaadata nii lähedale kui kaugele. Kaugele vaadates on akommodatsioon lõdvestunud ning silmalääts lame, lähedale vaadates akommodatsioon aktiveerub ning läätse kumerusraadius on väiksem ehk lääts on paksem.

Paraku toimuvad silmaläätses kogu elukaare vältel ealised protsessid ning alates neljakümnendast eluaastast ei ole silmalääts enam nii elastne, et suudaks kumerusraadiust muuta. Tekib vajadus erinevate prillide järele - ühed kaugele, teised lähedale vaatamiseks.

Tänapäevase elutempo puhul on aga prillide pidev vahetamine peaaegu välistatud ning mugavamaks nägemiseks on välja töötatud progresseeruvad ehk mitmevaatelised prilliläätsed, millega on tagatud hea nägemine nii kaugele, lähedale kui ka keskdistantsile.

Prillid peavad vastama ka ametile

Progresseeruvaid prilliläätsi on erinevaid ning olenevalt töö spetsiifikast soovitavad spetsialistid prilliläätsi vastavalt inimese individuaalsetele vajadustele. Nägemisvajadused on väga erinevad näiteks autojuhil, kokal, juuksuril või kontoritöötajal ning ka pinnakatted prilliläätsedel on erinevad: alates kriimustuskindlatest ja peegeldusvastastest kuni polariseeritud prilliläätsedeni.

Vanema generatsiooni progresseeruvates prilliläätsedes olid läätsede äärealades moonutused ning paljud inimesed ei harjunud uute prillide kandmisega ära. Uue generatsiooni progresseeruvates prilliläätsedes on aga moonutused minimaliseeritud.

Allikas: Virtuaalkliinik.ee