Autor: Taimi Elenurm • 18. jaanuar 2021

Kriisi on kirjeldatud kui äkilist või suure ja olulise mõjujõuga muutust, mis sisaldab ohtu ja ehmatust, aga ka eraldamist ja lahutamist senisest elust, mis toob kaasa vajaduse otsustada, millest loobuda, millega leppida ja mida muuta. Kriisiga kaasneb probleemide pundar, mille hulgast tuleb leida võimalused teisenenud tegelikkusega toimetulekuks ja muutunud keskkonnas kohanemiseks.

Kriisi faase on viis ja neid võib võrrelda looduse aastaringiga. Esimesele, ootamatust muutusest tingitud ehmatuse ja šokiga seotud olukorra eitamise etapile järgneb tavaliselt faas, mil tuntakse vastuseisu muutustele, viha selle pärast, et endine tegelikkus ei toimi, ja kauplemist selle üle, kuidas ja mida endisest elukorraldusest on veel ehk kuidagi võimalik käigus hoida. Kriisi teine faas on sarnane sügistormile, mis purustab ja lõhub senist küllust.

Kolmandat faasi on võrreldud talvega looduses, kus senine elu tardub ning sulgub lume ja jää kaitsva katte alla. Selles faasis jõutakse kriisi põhja, kus saabub vaikne äratundmine, et paratamatute muutustega tuleb leppida ja rabelemine endise tegelikkuse taastamise nimel ei toimi ega taga toimetulekut muutunud oludega. See aeg on sarnane talvise vaikusega, kus endist elu enam pole, kuid pole veel ka uut lootust ega teistsuguse elu tärkamise aimdust. Kriisi põhjas süüvitakse endasse ja mõtiskletakse. Selles on nii senisega hüvastijätmist kui ka järelemõtlemist ja kaalumist, kuidas edasi minna. Kui tõdeme, et endised eeskujud ja senised käitumismustrid muutunud reaalsuses tõesti ei toimi, siis saabub ka pööre ning algab uute eeskujude ja tõdede otsimise aeg.

Kriisi neljandas faasis asutakse aktiivselt tegutsema, et katsetada, millised valikud ja tegevused on muutunud tegelikkuses edasiviivad. See on nagu kevad looduses, kus unistusi ja lootusi tärkab nagu rohuliblesid maapinnast, kuigi kõigile neist pole antud suureks sirguda. Kriisi viimane, viies faas on õppimiskogemuste analüüs ja olulisema väljatoomine. See on senisest karastatumaks kasvamise kogemuse kinnistamine, kui läbitud teekonnal on õpitud muutunud maastikku tajuma ja karmistunud tingimustes tõhusalt toime tulema.

Mõelge, millises kriisi faasis olete ise, millises faasis on teie meeskond ja organisatsioon? Millises faasis oleme praegu ühiskonnas tervikuna?

Vaid iga seitsmes suudab külma närvi hoida

On leitud, et ohtu või kiiret reageerimist nõudvasse olukorda sattudes käituvad inimesed erinevalt: rahu ja külma närvi suudab säilitada ning olukorda kainelt hinnata ja tulemusrikkalt tegutseda umbes seitsmendik populatsioonist. Nad suudavad ka teisi inimesi aidata ja juhendada. Nende jaoks jõuavad sündmuse raskus ja keerukus pärale hiljem.

Ligi kolmveerand meie hulgast ei oska esialgu tegutseda, jäävad nõutuna seisma või, vastupidi, tunnevad vajadust kohe midagi teha. Nad vajavad juhiseid, et leida õiget tegutsemissuunda, ja alluvad hästi autoriteetse inimese juhtimisele. Veel seitsmendik langeb masendusse ja otsib abi. Nad vajavad turvalist lähedust. Mõni protsent on neid, kes satuvad paanikasse. Nad võivad tegutseda nii, et panevad täiendavasse ohtu nii enda kui ka teised. Neid ei saa üksi jätta, nad vajavad piiravaid reegeid ja teiste inimeste pidevat tähelepanu kuni rahulikumasse seisundisse jõudmiseni.

Pikaks veninud kriisi korral reageerivad inimesed eelnevaga sarnaselt. Kuni seitsmendik on neid, kes toimuvasse rahulikult suhtuvad, oma töö- ning elukorraldusse muudatused teevad ning suudavad ka teised seda tegema suunata. Suuremat enamust meie hulgast valdavad ärevus ja äng, mis vahelduvad muutuste vajaduse eitamisega. Teine seitsmendik sulgub endasse ega julge peaaegu midagi ette võtta. Kuni kümnendik on neid, kes reageerivad viha ja vastuhakkamisega ning võivad olukorra hullemaks muuta, kui neile kaitsvaid piiranguid seada ei õnnestu.

Töövõimekust toetavaid juhiseid loe edasi Personaliuudistest.