Autor: Tiina Lang • 21. jaanuar 2021

Mida rohkem aastaid oma elust istuvas ametis töötada, seda enam meenutab puusajoon laiaks vajunud lõõtsa juhul, kui end üldse ei liiguta. Ka liigesed on sama jäigad nagu puunukul ja selg hõõgub ühtlaselt valust justkui tulitav ääs. Paratamatu olukord, mis kedagi ei üllata. Sedasama rõhutab ka Viljandi tantsupedagoog ja tervisevõimlemise treener Eve Noormets. Kõik, mis ei liigu, jääb kangeks. Puusaliiges ja alaselg jäikuvad. Õlavöötmesse ja kätesse tekivad pinged. Sarnased vaevused kiusavad oma ametis järjepanu istudes või seistes töötades neidki, kes peavad pidevalt ühesuguseid liigutusi tegema.

„Näiteks neil kaubandustöötajatel, kel tuleb palju kaupa tõsta, tekivad tohutud õlapinged. Käed valutavad, alailma on vaja olla jalgadel. Üks koht kehas on ülekoormatud, üldine olek pole tasakaalus,” kirjeldab Eve, nimetades, et inimene võib tunda: jalad on tugevad, saab seista küll, aga verevahetuseks tuleks jalad vahepeal üles tõsta ja neid liigutada. „Kõik, mis on tasakaalust väljas, hakkab alla andma ja endasse pingeid koguma. Sõltub, kas konkreetse inimese keha seda kannatab või mitte. See omakorda johtub tema füüsisest ja skeletilihastest.”

Ent sundasenditest tingitud vaevused ei kiusa mitte ainult poe saalitöötajaid, juuksureid jms sarnaste valdkondade inimesi, vaid ka muusikuid ja sportlasi.

„Enne, kui midagi tegema hakata, tuleb endale selgeks teha, milliseid lihaseid ja millist keha on antud töö tegemiseks vaja,” leiab treener, pidades oluliseks oskust väsinud keha lõdvestada. Kui seda ei tehta, siis järgmine pingutus koormab väsinud keha veelgi.

„Enamik, kel terviseprobleemid tekivad, teavad ju, millest need on põhjustatud, aga väga keeruline on varasemast elustiilist ja tööst loobuda. Leida vajadusel uut ametit ja tööd,” sõnab Eve Noormets, toonitades: „Tähtis on, et kogu keha liiguks. Ei piisa ainult jooksmisest, vaja on tasakaalustatud füüsilist tegevust. Hea on, kui kaks korda nädalas tunnike võimled. Kes on aastaid trennis käinud, tunneb oma keha ja selle vajadusi paremini, kuid kehalise olemise tarkus hakkab väljenduma ka mujal.”

Ei eelda ekstra kulutusi

Selleks, et kehas ilmnevaid pingeid ennetada, pole vaja midagi kulukat või keerulist ette võtta. Piisab, kui töökohas on võimalus (või lausa kohustus) korraks põrandale pikali heita, sest istumine väsitab igaüht kõige rohkem. „Istudes inimene ei puhka. Visates end puhtas ruumis korraks siruli ehk laotades ennast hetkeks maha ja pannes ka jalad mõneks minutiks seinale, on keha vabastatud asendis. Sel juhul töötab doktor meie sees kogu aeg, andes õigeid mõtteid ja suuniseid,” sedastab Eve Noormets, toonitades, et keha peab korraks pingetest vabastama, kasvõi viieks minutiks. Ülihästi mõjub, kui olla pikali 15 minutit ja teha lisaks hingamisharjutusi.

„Sundasendid on väga kompleksne probleem, millega kaasuvad paanika, depressioon ja ärevus, ent on samuti kehaliselt väga hästi lahendatavad. Inimesed peavad olema valmis neile pakutud võimalusi ja soovitusi vastu võtma.”

Proovi järele!

Treenerina soovitab Eve Noormets väga lihtsaid võtteid, kuidas sundasenditest tingitud pingetest vabaneda.

•Heida selili. Lõdvesta jalad, põlved, puus, kõht, käed, peaopesad ― kogu keha.

•Hinga sisse. Välja hingates viid kehast välja kõik selle, mida sa ei vaja. Sisse hingates tood juurde seda, mida on vaja. Püsti tõustes on pinged välja hingatud ja sisse hingatud on uut jõudu, rõõmu vms.

•Väga paljud probleemid, ka kehaga seotud, on tegelikult peas. Seetõttu võiks panna korraks muusika valjuks ja raputada ennast nii kõvasti, kui annab. Kõik kohad läbi, et energia sees liikuma hakkaks.

•Kohvipausi ajal tee puusaringe, millest saab osa kogu keha.

•Klopi ennast, käed pehmelt rusikas, korralikult läbi. Eriti rindkere, kuhu koonduvad ärevus, paanika ja närvipinged. Piisab, kui igal tunnil korraks püsti tõused ja end minut aega klopid. Tunned, et elu on juba hoopis teise kvaliteediga.

•Mine korraks välja kõndima, et kopsud liiguksid. Kontrolli õhku, mida sisse hingad. Liiguta kopsusid. Energia kehas ei tohi seista, see tuleb lahti raputada. Teha sügavaid hingamisi.

•Otsi üles elurõõm. Kui oled rõõmus ja sul on jõudu, siis teed kõiki õigeid asju ja hästi. Kui miski on valesti, siis tuleb olla aus, olukorrale otsa vaadata ja lahendada. Kui sa ise lahendust ei näe, siis see ei tähenda, et seda ei ole. Tuleb rääkida. Alati on lahendus olemas.

Vaevused kulgevad ringiratast

„Sundasendid ja nendest tingitud vaevused kasvavad aina kiiremini ja hoogsamalt, kuid pole tingitud vaid istuvast tööst. Vahel tundub, et inimesed ei oskagi enam otseasendites istuda ― nii mõnus on end kerra tõmmata töölaua taga, diivanil, tugitoolis…,” nendib ka Füsioteraapiakeskuse terapeut Kaia Otti. „Muidugi on tore, kui elu on mugav, aga see ei tohiks kujuneda peamiseks. Mina võrdlen sundasendeid tihti bonsai vormimisega ― inimesed sunnivad end ise kõveraks ja seda juba maast madalast!”

Enamasti ei mõelda, et sundasenditest tingitud vaevustest hakkavad eelkõige kimbutama:

•Alaseljavalud

•Kaelavalud

•Peavalud

•puusavalud

Kui valu on muutunud „närivaks”, teravaks-äkiliseks nagu „keegi pussitaks selga”, pidevaks (2-3 nädalat), ei lase magada, püsti tõusta, kükitada (ei saa sokke jalga), siis tuleb abi otsida füsioterapeudilt.

„Eks mugav ja laisk saab olla senikaua, kuni valu laseb seda olla. Mõni jõuab vastuvõtule olukorras, kus peab seinast tuge otsima ja on valmis tegema erinevaid harjutusi, peaasi, et valu kaoks. Kui kõige suuremad vaevused on kadunud, siis hädasid enam ei mäletata,” tõdeb füsioterapeut, kelle kogemusist lähtuvalt ei meenu abivajanule siis enam ükski harjutus. Vanad kombed ja harjumused hiilivad argiellu tagasi. Ring hakkab otsast peale.

Siiski on aina rohkem neidki, kes mõtlevad terviseprobleeme ennetada, ent käivitavaks jõuks on enamasti ikka isiklik valu. Selleks, et seesuguseid paineid edasi lükata, soovitab Kaia Otti kontoris panna näiteks printer istumiskohast võimalikult kaugele, kuskile koridori lõppu või teisele korrusele, et oleks igal juhul vaja toolilt püsti tõusta.

„Soodustage liikumist, aga ärge sundige töötajaid kollektiivselt maratonil osalema,” leiab füsioterapeut, kes peab oluliseks, et tehakse süvenenult tööd, kuid osatakse võtta ka lühikesi pause, mil on võimalus istuda pallil, tasakaalupadjal või bean bag’il. “Elu on lihtne: kuni liigud, seni elad!” rõhutab füsioterapeut.

Eurofoundi 2019. aasta Euroopa Liidu riikide uuringus „Töötingimused ja töötajate tervis” toodi välja üheksa peamist terviseprobleemi nagu kuulmislangus, lihasvalud, väsimus jms. Keskmiselt kaks töötajat teatas, et nad on uuringule eelnenud aasta jooksul paari terviseprobleemi kogenud. Seejuures ilmnes naistel rohkem tervisemuresid kui meestel. Enim oli terviseprobleeme Balti riikides ja Põhjamaades. Samas 83% töötajatest väitis, et neil ei ole kroonilisi tervisemuresid. 17% krooniliste haiguste põdejatest tunnistas, et haigus neid igapäevaselt ei takista, ent 1,5% on töötamine piiratud.

Töötajatel paluti hinnata oma tervist skaalal 0-4 („üldiselt väga halb” kuni „üldiselt väga hea”), siis keskmiselt hinnati see numbrile 3. Vaid Balti riikide töötajad pidasid oma tervist võrreldes teiste EL-i riikide küsitletutega keskmisest halvemaks. Samas selgus, et Ühendkuningriigi ja Iirimaa töötajad pidasid oma tervist kõige paremaks.

Üldiselt hindavad EL- i riikide mehed võrreldes naistega oma tervist paremaks kui see tegelikult võib olla. Naised nimetavad, et neil on rohkem kroonilisi haigusi.

Allikas: tööelu.ee