Autor: Personaliuudised.ee • 27. jaanuar 2021

Positiivne on see, et tööandja saab edaspidi töötajale maksuvabalt hüvitada mitte ainult töötervishoiuarsti kontrolle, vaid ka vahepealseid kontrolle silmaarsti või optometristi juures. See võib vajalik olla näiteks siis, kui kuvariga töötamisel on töötajal tekkinud nägemishäired, aga tervisekontrolli aeg on alles kahe aasta pärast ning puudub vajadus täismahus tervisekontrolli jaoks (nt pole vajadust kontrollida luu- ja lihaskonna seisundit). Sellisel juhul piisab, kui tööandja saadab töötaja lihtsalt silmaarsti või optometristi juurde.

Lisaks, kui praegu peab tööandja prillid hüvitama vaid töötervishoiuarsti tõendi alusel, siis eelnõuga peab prillid hüvitama hoolimata sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja (töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist) on töötaja nägemist kontrollinud ja vastava tõendi väljastanud. Koja hinnangul vajab eelnõu selles asjus täpsustamist.

Sõnastust tuleb täpsustada, et seda ei saaks kuritarvitada

Hetkel on eelnõus kirjas, et tööandja peab prillid kinni maksma juhul, kui silmade kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille. Vastav sõnastus võib praktikas tekitada aga segadust. On oht, et sätet tõlgendatakse nii, et tööandjal tuleb prillid uuesti kinni maksta ka siis, kui töötaja on prillid kaotanud või ära lõhkunud. Sisuliselt võiks tulevikus töötaja igal kuul käia silmaarsti või optometristi kontrollis ja paluda seejärel tööandjal taas hüvitada endale prillide maksumus, kuna vanad prillid läksid katki, aga arvutiga töötamiseks on prille vaja. See ei oleks kindlasti tööandja suhtes mõistlik, mistõttu tuleks eelnõu sõnastust täpsustada, kasvõi lisada piirang, et prillid tuleb hüvitada 1–2 korda aastas.

Loe edasi Personaliuudistest.