Autor: Kaire Piirsalu-Kivihall • 3. märts 2021

Uus nähtus tööelus – e-presentism

Tööelus on juba aastaid uuritud presentismi. Mis see on ja kuidas seda ennetada?

Autor: Pexels

Presentismi mõiste kirjeldab erinevaid olukordi:

• Kõige sagedamini räägitakse presentismist siis, kui inimene tuleb haigena tööle. Ta on küll tööl, aga tulenevalt tervislikust seisundist ei suuda ta töötada sama tulemuslikult kui terve inimene. Haigus võib olla nii füüsiline kui ka vaimne, näiteks depressioon.

• Teine presentismi vorm on siis, kui inimene on tööl, aga tegelikult tööd teeb nii vähe kui võimalik ning peamiselt tegeleb mingite muude asjadega. Meil kõigil on olnud kolleege, kes töö ajal korraldavad oma koduremonti või planeerivad järgmist puhkusereisi.

• Presentismist räägitakse ka siis, kui inimene jääb kauemaks tööle, et näidata tööandjale kui hea töötaja ta on. Kuna ta töötab rohkem ning kui see toimub pikema perioodi jooksul, siis ei puhka ta piisavalt välja ning tegelikult ei suuda enam töötada sama tõhusalt kui kolleegid, kes õigel ajal töö lõpetavad.

Ehk siis kokkuvõttes tähendab presentism küll tööl olemist, aga vähenenud panust töö tegemisel.

Üldiselt peetakse presentismi negatiivseks ning organisatsioonile majanduslikult kahjulikuks nähtuseks.

Tänu koroona pandeemiale on kodus töötavate inimeste arv maailmas mitmekordistunud. Suurele osale töötajatest ja juhtidest oli see uus kogemus. On erinevaid uuringute tulemusi, osa näitab, et kaugtöö on kasvatanud inimeste heaolu tunnet, teised aga näitavad, et kasvanud on vaimse tervise probleemid. Kindlasti oleneb olukord nii organisatsiooni tegevusvaldkonnast, juhi kompetentsusest kui ka inimese enda isiksusetüübist ja eelistustest.

Kuna mitmed uuringud näitavad, et alates pandeemia algusest on presentism märgatavalt kasvanud, siis on hakatud rääkima lausa uuest nähtusest: e-presentismist. Linkedini poolt läbiviidud uuring näitas, et pandeemia algusest alates on kaugtöötajad teinud keskmiselt 28 ületundi kuus.

Teine, Kanadas läbiviidud uuring näitas, et üle kolmandiku töötajatest on jätkanud haiguse ajal tööd. Nad on kas pidanud oma haigust mitte piisavalt tõsiseks, et haiguspuhkusele jääda või on olnud töökoormus nii suur, et nad ei saanud endale töölt eemale jäämist lubada. Samuti näitab uuring, et kodus võetakse vähem pause kui kontoris ning 10% töötajatest ei pea üldse puhkepause.

E-presentism viitab kaugtööle ning suurele sõltuvusele tehnoloogiliste kommunikatsioonivahendite kasutamisest. Seda on veelgi keerulisem märgata kui kontori presentismi, sest inimeste omavaheline suhtlus on peamiselt virtuaalne ning see võib viia probleemi märkimisväärselt hilisema avastamiseni. Presentismi kaugtöö puhul pole veel piisavalt uuritud ning soovitused selle ennetamiseks kattuvad üldiste tööheaolu ning vaimse tervise hoidmise soovitustega:

• Kõige olulisem on probleeme õigeaegselt märgata. Võtmeroll on siin töötajate otsesel juhil, kellel peaksid olema vastavad teadmised. Oluline on hoida pidevat sidet töötajatega ning mitte rääkida ainult tähtaegadest ja projektidest, vaid tunda ka inimlikku huvi töötajate vastu.

• Peaksid olema paika pandud kokkulepped, millal inimesed on kättesaadavad ja millal mitte. Kui inimesel on raske jätta tähelepanuta õhtust e-kirja, siis parem on talle seda kirja õhtul mitte saata. Erinevad organisatsioonid kasutavad erinevaid lahendusi: on neid, kes on keelanud töövälisel ajal töösuhtluse. On ka neid, kes on kokku leppinud paindliku töökorralduse, kus on arvestatud ka tööst välja lülitamise võimalusega.

• Tööheaolu hindamise ja juhtimisega tuleb tööandjal tegeleda ka kaugtöö puhul. Väga oluline on siin usaldus töötaja ning tööandja vahel, sest see võimaldab probleemidega tegeleda konstruktiivselt. Kui usaldus puudub, siis võib juhtuda, et töötajad ei julge rääkida motivatsioonipuudusest, meeskonna toe vajadusest või liiga suurest töökoormusest. Mõnda aega saab inimene sellises olukorras hakkama, aga ühel hetkel võib see tähendada hea spetsialisti kaotamist mõnele teisele tööandjale. Halvemal juhul aga ka suurt tööstressi või läbipõlemist.

Töötajaga võiksid olla läbi räägitud ootused tööle. Kui on olemas eesmärgid ja raamistik tööle, siis on inimesel lihtsam enesedistsipliini ning motivatsiooni hoida. Vastasel juhul võib juhtuda, et töö sooritamine muutub sama ebamääraseks kui eesmärgid.

Allikas: Tööheaolu blogi

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700