Autor: Sekretär.ee • 4. märts 2021

Mida saab teha tööandja?

• Toetage pädevat ja ajakohast teabevahetust ja kolleegide omavahelist suhtlust.

• Kaasake töötajad otsustamisse ja probleemide lahendamisse. Muutunud tööoludes (sh kaug- ja hübriidtöö, kus igapäevaselt kokku ei saada) ei tohi unustada anda ja koguda tagasisidet.

• Hoolitsege tunnustava ja usaldava organisatsioonikultuuri mudeli toimimise eest. Võimalus kaasa rääkida nii kogu organisatsiooni kui igaühe enda tööd puudutavate oluliste otsuste langetamisel on organisatsioonile üks peamisi vaimselt terve töökeskkonna säilitamise eeldusi.

• Võimalusel pakkuge koolitusi, kus käsitletakse verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse eripärasid ning organisatsioonipsühholoogiat. Samuti tasuks mõelda organisatsioonisiseste koostöö- ja arengutreeningute korraldamisele. Need aitavad töötajal mõista ennast organisatsiooni liikmena, mõista töökaaslasi, nende probleeme ja käitumismustreid ning igaühe rolli meeskonnas.

• Korraldage juhtivtöötajatele toetava juhtimise koolitusi. Hea juht tunneb oma töötajate vajaduste vastu huvi, on suuna näitajaks, nõuandjaks ja tunnustajaks.

• Pakkuge töötajaile turvalisust läbi psühholoogilise abi olemust selgitavate loengute või koolituste. Psühhosotsiaalsed ohud on praeguses maailmas paratamatud, nendega on vaja õppida toime tulema.

• Julgustage ja toetage töötajate varajast ning ennetavat pöördumist psühholoogilise nõustaja või tööpsühholoogi poole. Igasugune töötajale pakutav nõustamine peab olema konfidentsiaalne ja töötajale turvaline, vastasel juhul raiskab ettevõte oma ressursse kuid töötaja reaalset tuge ei leia

Mida saab teha kolleegina?

Vaimset tasakaalu aitab hästi hoida kuuluvustunne ja kolleegide toetus ning teadmine, et ma ei ole selles olukorras üksi ning ka teistel on probleemkohad, millest räägitakse ning leitakse koos lahendusi. Kuidas osata märgata kui kaastöötaja vajab toetust?

• Märka muutust kolleegide käitumises, harjumustes, suhtlemises. Muutuse märkamise esmatingimuseks on huvitumine tegemistest väljaspool töökeskkonda.

• Psühholoogilise turvalisuse* loomisesse ja kujundamisse saab panuseid teha igaüks.

• Abi pakkumine: üldiselt suudab psühholoogilist esmaabi pakkuda iga inimene, kellel on piisavalt empaatiat ning siiras soov aidata. Oluline on aga meeles pidada, et ei jäädaks ise abivajajale käe hoidjaks, vaid oleks võimalik inimene ise endale edasist abi ja lahendusi otsima suunata. Abi osutades peaks kindlasti ka endalt küsima, kas ollakse see kõige õigem inimene tuge pakkuma? Kui selles kindel ei olda, tasub püüda leida keegi, kes on lähedasem või pädevam.

Mida saab teha igaüks ise?

Ehkki senine teadmine organisatsioonipsühholoogia vallas näitab, et tööandja/organisatsiooni tasemel tehtud muudatused on kõige pikemaajalisemad ja püsivamad, jääb suur vastutus siiski inimese enda kanda. Üldist hakkamasaamist suurendab teadlikkus toimuvast olukorrast ja varasem kogemus mugavustsoonist väljas olevate olukordade lahendamisel. Mõelda tasub järgmisele:

• Arvestage, et töö on tähtis, aga pere on väga tähtis - kui on olemas pere toetus, suudetakse ka tööl paremini hakkama saada.

• Senine töörütm ei pruugi enam toimida. Kui see nii on, olge paindlik, leidke õige aeg töötamiseks ning sobiv aeg pere ja muude kohustuste jaoks. Nt. kasutage ilusat ilma, et perega väljas jalutada ja pimedaid õhtuid (arvuti taga) töötamiseks.

• Kaugtöö ei pea alati tähendama kodukontorit. Kui kodus ei ole selle jaoks piisavalt ruumi või võimalust keskenduda, leidke enda jaoks sobiv töötamise koht mujal (nt rendiruum vms).

• Tehke tööandjale ettepanekuid, kuidas saate kõige paremini organisatsiooni toimimisse panustada. Ärge eeldage, et muutunud olukorras tööandja ei mõista või ei toeta teid.

• Hoidke meeskonna vaimu! Hommikused online kohvinurgad, jagatud lõbusad lood ning nipid kuidas lastega hakkama saada tõstavad tuju ja hoiavad meeskonna ühtsena.

Mis on psühholoogiline turvalisus?

Psühholoogiline turvalisus tähendab, et inimesel on turvaline avaldada oma mõtteid, tundeid ja ettepanekuid ning ta julgeb teha vigu ilma, et peaks kartma alavääristamist, naeruvääristamist või karistamist.

Allikas: tööelu.ee