Autor: Janika Maljukov • 10. märts 2021

Mugavustsooni võib kujutleda kui raami, mille sees on turvaline kulgeda ja kus igal raamil on ääred. Kui toimetada ainult oma mugavuse ulatuses, siis ei saa kunagi piiretest kõrgemale/kaugemale. Minu jaoks ongi mugavustsoon olukord, kus ma tunnen, et ei ole väljakutseid. Üldjuhul võiks ju sellises hetkes olla hea ja lihtne – pole üllatusmomente ega pea ka väga palju pingutama. Olen loomult inimene, kellel lihtsas ja tuttavas olukorras hakkab igav, minus kaob ära entusiasm ja elevus. Kuna see mulle ei meeldi, siis loongi endale teadlikult väljakutseid, kus peab midagi teisiti tegema.

Olen sellest mõtteviisist lähtunud nii elus, oma varasemas töös kui ka juhina, aga see pole tulnud iseenesest. Aastaid tagasi olin ma arvamusel, et kui midagi ei õnnestu, siis on lihtsam süüdistada kedagi teist, kui otsida lahendust endast. Selleks peaks ju muutma enda harjumusi ning midagi uut tegema. Ja see ei ole mugav! Ühel hetkel mõistsin, et kui ma pole rahul, siis ainult mina ja veel kord mina saan seda muuta. Seetõttu ongi minu soov neist raamidest alatasa väljaspool elada. Kuidas seda teha?

Sea eesmärgid, mille nimel mugavustsoonist välja astuda

Tea, mille nimel pingutad ja miks sa enda piire tahad testida. Seega sea endale kindlad eesmärgid. Ise jõudsin teadlikult eesmärkide püstitamiseni kümmekond aasta tagasi müügiesindajana töötades. Mu tulemused oli tollal väga head, töö sujus ning iga kliendi küsimuse lahendamine tundus lihtne. Pealtnäha poleks ju pidanud millegi üle kurtma. Aga mul hakkas ühtäkki igav. Tundsin, et ei soovi, et see töö oleks minu lagi ning hakkasin endale eesmärke seadma. Näiteks korraldasin iseendale müügivõistlusi – kuidas enda varem saavutatud tulemusi ületada, kuidas kliendi ei-vastused jaa-ks pöörata. Niiviisi järjest eesmärke seades jõudsin müügijuhi ametisse.

Teadvusta, et see on sinu valik

Lisaks eesmärkide seadmisele tuleb ka endale lahti mõtestada, kelle jaoks sa kõike seda teed. Kas need on sinu või kellegi teise eesmärgid? On suur nauding, kui tunnen ja teadvustan endale, et mugavustsoonist väljumine, enese arendamine ja väljakutsetega silmitsi seismine on minu enda soov. Kui suudan tunnistada, et käin enda valitud teed pidi, on ülesandeid ja raskemaid momente palju mõnusam lahendada.

Praktiseeri teadlikult iga päev

Hakka teadlikult harjutama. Harjumuse tekkides ei tundu iga samm enam ebamugavana. Samuti ei teki liigset rutiini. Näiteks, kui alustaksin tiimi hommikust stardikoosolekut iga päev ühe ja sama jutuga, siis võib olla see toimiks päeva või paar, kuid muutuks üsna pea tapeediks. Pean pidevalt leidma uusi viise, kuidas enda tiimi julgustada ja toetada. Selline mõtteviis kandub ka eraellu – proovin leida igaks õhtuks uusi õhtusöögiideid, reisipiirangute ajal olen igal nädalavahetusel leidnud mõne põneva ja veel külastamata koha Eestimaa pealt jne. Eks rahulolu tööl ja eraelus on omavahel seoses ning selline uute lahenduste leidmine motiveerib mind.

Kõik töötab – miks midagi muuta?

Töö sujub, eesmärkide saavutamiseks on plaanid paigas ja ka täidetud ning väljakutseid ei ole? Mõne jaoks võib see kõlada kui ideaalne olukord. Ka paar aastat tagasi olin mina ühes oma tiimiga täpselt selles punktis. Kuni hetkeni, kui minu enda juht pakkus välja, et võtaksime meeskonnaga uue fookuse – kuidas võita uuesti tagasi nende klientide südamed, kes soovivad teenusepakkujat vahetada. Kuna ma tundsin, et olukord oli liiga mugavaks muutunud ja olime selleks hetkeks kõik saavutanud, mida pidime, võtsingi väljakutse vastu. Sukeldusime sissetöötatud rütmist suurde teadmatusse ning hakkasime üles ehitama uusi protsesse. Veel täna tunnen, et iga päev on täis võimalusi midagi uut õppida ja lahendada ning see inspireerib.

Ära arva, et elu väljaspool mugavustsooni tähendab pidevat kaost

Mugavustsooniväliselt kogeme vähem rutiini ja rohkem määramatust. See aga ei tähenda, et peaksime elama pidevas kaoses. Mida korrapäratum oled, seda rohkem tuleb aega pühendada sellele, et oleks kindel plaan. Peab alatasa läbi mõtlema konkreetseid samme, mida tuleb järgmiste eesmärkide saavutamiseks astuda. Veidi rutiini ja planeerimine on ka mugavustsoonist väljuja jaoks olulised.

Võta vajadusel hoogu maha

Mulle meeldib, kui pidevalt on „pinge“ õhus. Loomulikult kaasneb sellega ka oht, et kõik võib ühel hetkel kasvada liiga suureks. Olen veendunud, et mõõdukas koguses stressi on positiivne – see paneb tegutsema, leidma põnevaid lahendusi ning muudab efektiivsemaks. Hästi oluline on aga tunda enda keha ja vaimu, et märgata seda, kui pinge hakkab üle pea kasvama. Näiteks, kui magama heites enam uinuda ei suuda, sest peas keerlevad vaid töömõtted, on selgelt vaja vajutada pidurit. Igaühel on hoo maha võtmiseks omad viisid ja minul selleks palju aega ei kulu. Lülitan end õhtuks täielikult töömõtetest välja, lihtsalt puhkan, loen raamatut, liigun looduses vms. Õpin järjepidevalt tunnetama oma piire ja proovin mugavustsoonist väljas tegutseda ilma tervisele liiga tegemata.

Ja veel kord lõpetuseks – kõik algab meist endist ja me peaks alati lähtuma sellest, et teeme kõik enda nimel. Ma siiralt usun sellesse ja mida rohkem endale seda teadvustame, seda pikemate sammudega suudame edasi astuda.

Teksti autor: Elisa telemarketingi müügijuht Janika Maljukov