Autor: Kadri Kellamäe • 22. märts 2021

Ülikooli ajal öövalves töötades ja järgmisel päeval väsinuna koolipinki istudes sain aru, et ma ei suudaks pikalt ööinimese rütmis püsida. Vahetustega töö tundus põnev, kuid mida aeg edasi, seda väsinum olin, ja kui oligi võimalus välja puhata, tekkisid hoopis uinumisraskused. Austan tohutult neid inimesi, kes suudavad öötööd võtta elu loomuliku osana. Minu jaoks kärpis see märgatavalt erialavalikuid, sest arst peab olema terava mõistusega ka öövalves.

Siit aga üks soovitus ka sulle, hea lugeja: eriala valides võiks arvesse võtta elus ette tulnud olukordi, kus mõistad, et üks või teine asi sulle üldse ei sobi.

Töötervishoid kui ennetusmeditsiin

Valisin töötervishoiu, mis on oluline osa ennetusmeditsiinist. Paljuski on inimeste tervisemured seotud just tööst tingitud probleemidega: vale valgustus, kehv sisekliima, liiga suur koormus, vale tööasend, traumade oht, sobimatud tööajad, halvad suhted kolleegidega jne.

Mõeldes, kui suure osa oma igapäevaelust veedame tööl, jääb aeg-ajalt arusaamatuks, miks mõeldakse terviseprobleemidega silmitsi seistes niivõrd vähe sellele, kui suurt rolli on nende kujunemises mänginud töökeskkond. Juba väikesed muudatused töökeskkonnas võivad elukvaliteeti tublisti parandada.

Kodukontori tahud

Koroonakriisi puhkedes tõusid esile arvukad uued probleemid. Paljud olid suures stressis, kuna teadmatus nii haiguse olemusest kui ka edasistest piirangutest oli suur. Osa inimesi pidi seisma silmitsi murega töökoha kaotuse pärast, osa jäi koju tööle. Olukord on paraku siiani üpris stressirohke.

Paljude jaoks võis mõte kodus töötamisest esialgu tunduda ahvatlev: saab kauem magada ja hommikukohvi juua, klõbistada arvutit mugavalt diivanil lesides, mõnel vähem tempokal päeval teha lõunauinaku või jalutada.

Tegelikkus on aga teine: kui kodu on väike, tööd peab tegema elutoas või köögis ja samal ajal üritab mõni pereliige veebikoosolekut pidada või eksamiks valmistuda; kui lastel on kaugõpe ja nad vajavad pidevalt abi; kui majapidamistööd kasvavad üle pea, pere tahab mitu korda päevas süüa ja naaber kuulab liiga kõvasti muusikat, siis on kõike muud kui lihtne tööle keskenduda.

Raskuste leevendamiseks võiks igaüks alustada pisiasjadest. Kaugtöötajal tuleks mõelda läbi, kuidas tagada kodukontoris sama tõhus ja mugav töökeskkond kui päris kontoris.

Toon igast ohutegurite grupist mõned näited sellest, kuidas töökeskkonda paremaks muuta ja kodukontoris tekkivaid ohte vähendada.

Füüsikalised ohutegurid

Töötamiseks võiks olla eraldi tuba. Kindlasti ei saa õiget töötunnet sisse magamistoas, ka elutoas võib olla palju häirivaid tegureid. Kui eraldi tuba ei ole, võiks sobivasse toanurka sisse seada kas või ajutise töökoha. Boonuseks on see, et erinevalt kontorist saad kodus valida tõenäoliselt kõige ilusama vaate ja parima valgustusega paiga.

Töölaual võiks olla võimalikult vähe asju. Esiteks ei leia sa täis kuhjatud laualt vajalikke dokumente ja töövahendeid kiiresti üles, aga teiseks ei mahu käed korralikult lauale ära. Küünarvarred peaksid toetuma lauale, et saaksid hoida õiget rühti. Lahendus võiks olla laua kõrval asuv väike riiul, kus leiad koha töövahenditele ja dokumentidele. Käeulatusse pane valmis stressipall, jalgade alla säti kõrgendus. Mina ostsin endale kodus töötamiseks tänuväärse vertikaalhiire, mis on aidanud vähendada koormust randmele ka hiirepadja puudumisel.

Tooli valikul pea esmalt silmas, et see toetaks lülisamba nimmeosa. Iste ei tohiks olla liiga pehme ega liiga kõva, kuna see võib põhjustada keha vajumist ühele või teisele küljele. Tooli kõrgust peaks olema võimalik reguleerida. Hea tööasend on selline, et ekraan on silmade kõrgusel, õlad vabas asendis, käed keha lähedal ja selg hästi toetatud. Kui head tooli ei ole võimalik hankida, võid sättida toolile nimmepiirkonda padja või kokkuvolditud teki.

Nutitelefoni kasutades hoia seda silmade kõrgusel. Pea ettekallutamine ja alla vaatamine soodustab kaela lihaspingete teket ja nutikaela kujunemist. Peale selle ei soovita ma kasutada nutitelefoni liikuvas sõidukis, kuna see põhjustab silmadele lisapinget. Ekraani vaatamist tuleks vältida tunnike enne magamajäämist – see vähendab taas silmade pinget ja soodustab head und.

Valgustite puhul pea silmas, et töölaual tuleks tagada ühtlane valgus. Kõige parem oleks muidugi aknast paistev päevavalgus, kuid järgmine samm on valida õiged üldvalgustid. Kohtvalgusti on põhimõtteliselt viimane võimalus, kuna see võib põhjustada valguse erineva jaotumise tööpinnal ja omakorda väsitada silmi.

Arvuti kuvari ette võiks panna ekraanifiltri või kui seda pole, siis kanda prille, mis blokeerivad sinist valgust. Arvutitööprillid vähendavad silmade pinget ja seega nägemise halvemise ohtu. Kui kasutad töötamiseks sülearvutit, soovitan hankida sellele spetsiaalse aluse, mille kõrgust saab reguleerida. Niisugune alus aitab jällegi hoida head rühti ja säästa silmi.

Kõrvaklapid on tänuväärsed vahendid, mis võivad aidata lihtsamini keskenduda ja koosolekuvestlusi pidada. Võib-olla meeldib sulle taustaks kuulata meeleolumuusikat – kõrvaklappe kasutades häirid vähem ka teisi pereliikmeid.

Mugavalt sooja toa, piisava valgustuse ja sobivate töövahendite tagamine võib küll põhjustada lisakulutusi, kuid kui oled selle nimel vaeva näinud, on töö kodukontoris tulemuslikum. Praegune olukord näitab, et kodus töötamine on paljudele tuleviku reaalsus.

Keemilised ohutegurid

Kontorites ja muudes tööruumides kasutatavad puhastusvahendid, tolm ja ka tööriided võivad vahel põhjustada allergiat ning hingamisteede ärritust. Paljudel kontoritöötajatel teeb mõni puhastuskemikaal elu ebamugavaks. Kodus on sul võimalus valida omale sobivad puhastustarbed. Samamoodi võid kodus vabamalt kanda riideid, mis ei põhjusta nahaärritust. Selle poolest on kodukontor eelisseisundis.

Bioloogilised ohutegurid

Kodus on viiruste oht loomulikult väiksem. Siinkohal ei ole jutt üksnes koroonaviirusest, vaid kõikidest hooajalistest viirustest – näiteks kõhuviirused leiavad kontorites tavaliselt palju ohvreid.

Füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid

Hea moodus kodust tööolustikku parandada on kohandada töö- ja puhkeaega nii, et see vastaks sinu vajadustele. Enamasti on ka kodukontoris võimalik teha aeg-ajalt pikemaid pause võimlemiseks ja sirutamiseks. Püüa leida kindel rutiin, mis toetab sinu tervislikku seisundit. Hiljem kontoritööle naastes saad seda ka seal rakendada ja kolleegidelegi soovitada. Kindlasti on võimalik oma päevakavas veidi paindlikum olla.

Võib-olla on kontoris mõni kolleeg, kes põhjustab sinus ärevust. Kodus sedalaadi segajaid pole. See, et saad koosolekutel osaleda veebi teel ja enda jaoks turvalises keskkonnas, võib üle aidata suhtlusärevusest. Nii mõnegi inimese võib aga eraldatus endast välja viia. Rahu säilitamiseks võib olla kasulik lugeda töövälisel ajal raamatuid, rääkida rohkem pereliikmetega ja tegeleda enese tundmaõppimisega.

Kui ka sinu kaaslasel on samal ajal vaja tööasju ajada, on üheks võimaluseks kooskõlastada tööaegu. Üks võib minna näiteks raamatukokku tööle või istuda mõnes vaikses kohvikus. Kui korteris on mitu tuba, siis on lihtsam ka oma tööaega ja -kohta organiseerida.

Kui sul on koduloomi, kasuta neid stressimaandajatena. Sellist luksust kontoris vaevalt võimaldatakse (ehkki usun, et tulevikus rakendatakse sedagi üha enam).

Laste kaugõpe

Kaugõppel viibivate laste abistamise kohta olen kuulnud erinevaid lahendusi: mõned vanemad vaatavad hommikuti lastega koos materjalid ja ülesanded üle ning vajaduse korral annavad õppimisel nõu, mõned teevad seda õhtul ja võtavad päeva koos kokku. Pisemate laste puhul on tõenäoliselt kõige parem jagada võimaluse korral koormust teise lapsevanema, vanavanemate, tädide või onudega, et kellelgi liiga raskeks ei läheks.

Avasta uued väljavaated

Kui aga tundub, et töö enam ei sobi ning on aeg otsida paremaid võimalusi, siis kodukontori pluss on see, et saad saata CV-sid ja käia tööintervjuudel, ilma et kolleegides tekiks kahtlusi. Igast asjast tuleb leida midagi head või see enda kasuks pöörata!

Allikas: tööelu.ee