Autor: Sekretär.ee • 24. märts 2021

Sotsiaalkaitseminister kutsus kokku hädaolukorra vaimse tervise staabi

Vaimse tervise ja psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku ametkondliku staabi ning ekspertidest mõttekoja, et aidata inimesi paremini vaimse tervise abini. Vaimse tervise teenustele suunatakse lisaeelarvest 2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot.

Signe Riisalo (keskel)
Autor: Liis Treimann

Valitsuses tehtud kokkuleppe alusel moodustas sotsiaalkaitseminister staabi hädaolukorras vaimse tervise meetmete koordineerimiseks ja rakendamiseks. Staapi kuuluvad erinevate ametkondade esindajad ning seda nõustab vaimse tervise ekspertidest ja teadlastest koosnev mõttekoda.

Tema sõnul on kriisi foonil inimeste stressitase tõusnud. Keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuserühmades, aga tuge vajavad ka näiteks distantsõppel olevate lastega pered, isolatsiooni jäänud vanemaealised ning töö kaotanud inimesed. Suurt koormust tunnevad praegu paljud eesliinitöötajad, olgu need meditsiini-, sotsiaal- või haridussektoris, aga ka politseis.

Riisalo tõdeb, et vaimse tervise teemadele ei ole Eestis piisavalt rõhku pandud. Samuti tuleb tema sõnul tunnistada, et kitsaskohti teenuste kättesaadavusel on olnud aastaid, aga praegu peaksime töötama selle nimel, et Covid-19 kriisis jõuaks abi koheselt rohkemate inimesteni ja valmistuksime ka inimeste väsimusest tulenevalt vaimse tervise pikemaajalisteks mõjudeks.

Tasub teada:

• Praktilisi näpunäiteid ning vaimse tervise abiliinide ja veebinõustamise viited leiab SIIT.

• Telefoni teel saab psühholoogilist esmaabi üleriigilisel kriisitelefonil 1247, vastuseid antakse nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees Anne Kleinberg ja Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann tõdevad, et teatav stressireaktsioon kriisist tulenevatele keerulistele olukordadele on normaalne, kuid suur hulk inimesi vajavad ka praegu vaimse tervise abi ja teenuseid.

„Iseenesest on see normaalne stressireaktsioon ootamatule ja kontrollimatule olukorrale, kus inimesed muutuvadki ärevamaks. Ent oluline on mõista, et kui ühiskond hakkab kriisist väljuma, siis need inimesed, kelle vaimne tervis on saanud tugevamalt lüüa, vajavad võrdlemisi suures mahus abi. Just see hulk, kes saab kõvasti pihta, vajab hiljem väga suurt toetust,” selgitab Akkermann ning rõhutab, et hetkel on oluline teha pingutusi vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamiseks.

Mida saame ise ära teha?

Kleinbergi sõnul on oluline, et probleemid ei süveneks ja me saame kõik olla oma lähedastele abiks märkamisel ja toe pakkumisel: „Sotsiaalsete suhete säilitamine usaldus- väärsete inimestega on heaolu jaoks oluline. Kui ei saa kohtuda, saame helistada ja tunda huvi, kuidas läheb.” Ta rõhutab, et iga ärevus või nukrus ei vaja eriarsti abi, küll aga peab riik suurendama esmatasandil psühholoogilise abi pakkumist. „Psühhiaatrid ja nende meeskonnad on olemas ja aitavad, aga on ülim aeg, et abikäsi tuleb juurde selleks, et inimesed saaksid abi enne kui muredest saab haigus,” tõdeb ta.

Äsja moodustatud vaimse tervise staap koondab eri ametkondade valdkonna eest vastutavaid inimesi. Töö eesmärk on korraldada kiired ja tõhusad abimeetmed puudutatud sihtrühmadele; korraldada ekspertide, teenuseosutajate ja vabaühenduste kaasamine ning kommunikatsioon; organiseerida lisaeelarve kaudu tegevuste rahastamine; teha ettepanekuid vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste mõjude leevendamiseks ning nõustada valitsuse liikmeid.

Staap koordineerib tegevust ka teadusnõukojaga ning selle kõrvale luuakse vaimse tervise mõttekoda ekspertteadmiste koondamiseks ning innovatiivsete lahenduste väljapakkumiseks ning rakendusvõimaluste otsimiseks. Mõttekotta kuuluvad nii teadlased, spetsialistid kui ka ettevõtjad.

Vaimse tervise abi paremaks kättesaamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele, mis muuhulgas võimaldab toetada esmatasandil haavatavaid gruppe kogukonnateenuste ja vaimse tervise abi pakkumisega.

Taustainfo:

• Vaimse tervise probleemid on kasvutrendis. Eelmisel aastal raporteerisid seni täiesti terved täiskasvanud 2,5-3 korda kõrgemaid (võrreldes 2014. aastaga) depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse sümptomeid. Depressiooni risk oli 46% inimestest. (Tartu Ülikooli stressiga toimetuleku uuring 2020). Teistes riikides läbi viidud uuringud näitavad sarnaseid tulemusi.

• Tartu Ülikooli stressiuuring (2020) näitas, et paremini tulid kriisis toime need inimesed, kes kasutasid rohkem erinevaid toimetulekumeetodeid - näiteks hoolitsesid enda baasvajaduste eest (uni, tervislik toit), liikusid värskes õhus, tegid endale meeldivaid tegevusi, leidsid elus ka nalja ja huumorit.

• Riigikantselei läbiviidav Covid-19 seireuuring märtsis 2021 näitab, et: kolmandik täiskasvanutest on suures või väga suures stressis; märtsi alguses tunnetasid stressi suurel või väga suurel määral kõige rohkem 25-34. aastased elanikud (46%), aga ka noored, 15-24-aastased (36%). Oluliseks stressi faktoriks on töö puudumine – tööd otsivatest ja töötutest inimestest on suurel või väga suurel määral stressis 48%.

• Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suureneb vajadus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse järele lähiaastatel oluliselt.

• Vaimse tervise vaates on haavatavamad grupid puuetega inimesed, psüühikahäirega inimesed, töötud ja majandusliku toimetulekuraskustega inimesed, distantsõppel olevate lastega pered, käitumisprobleemidega lapsed, sotsiaalses isolatsioonis olevad vanemaealised, lähisuhtevägivalla all kannatavad inimesed.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700