Autor: Hans-Kristjan Aasma, 1Aruandlus OÜ • 26. märts 2021

Kõik ettevõtlikud inimesed, kes on asutanud oma firma, teavad, et ettevõtte jätkusuutlikuks ja seadusjärgseks toimimiseks on vaja korras raamatupidamist, mida on tarvis pidama hakata ettevõtte esimesest päevast. Samasugune nõue ja vajadus kehtib ka korrektse pakendiaruandluse kohta, kuid tihti seda arvestust pidama ei hakata. Seda ei saa ette heita ainult alustavatele ettevõtetele, vaid ka paljudele kogenud ettevõttejuhtidele tuleb see kohustus tihti üllatusena. Julgen öelda, et selle põhjus on ettevõtjate teadmatus.

Mõned ignoreerivad pakendiarvestust

Lihtsustatult võib väita, et pakendiarvestuse pidamise puhul jagunevad ettevõtted laias laastus kolmeks. Ühed on sellised, kes peavad arvestust esimesest päevast ja korrektselt, teised aga sellised, kes arvavad, et pakendiarvestus neid ei puuduta, ja seetõttu on arvestus puudulik. Kolmanda rühma moodustavad ettevõtted, kes kohustust lihtsalt ignoreerivad. Meie poole on just viimasel ajal pöördunud paljud viimase kahe rühma esindajad palvega, kas me saaksime neile kiiresti pakendiaruande sisse töötada ja esitada eelmiste aastate eest kõik vajalikud aruanded. Selliseid pöördumisi on teinud eri suurusega, mitte ainult suured ettevõtted.

Maksuamet kontrollib pakendiaruandeid

Tekib küsimus, miks neil ettevõtetel järsku korrektse arvestuse vastu nii suur huvi tekkis. Seepärast, et maksu- ja tolliamet kontrollib koostöös keskkonnaametiga pakendiaruandeid samamoodi nagu ettevõtte raamatupidamist ning need ettevõtted on saanud nüüd enda jaoks üllatusena maksuametilt järelepärimise pakendiaruandluse kohta.

Mis juhtub, kui pakendiaruandlus pole korras? Esiteks ‒ kui ettevõttel pole korrektset arvestust, siis ei teata ka seda, kui palju tuleks pakendite maaletoomise eest aktsiisi maksta. Teiseks on väga oluline, et isegi kui ettevõte oma pakendiarvestuse välja töötab ja pakendiaruanded esitab, tuleb arvestatud pakendite koguselt maksta maksu- ja tolliametile pakendiaktsiisi. Otse maksu- ja tolliametile makstav aktsiis on kümneid kordi kõrgem võrreldes sellega, kui ettevõte oleks mõne taaskasutusorganisatsiooni liige.

Erinevus aktsiisi suuruses tuleneb sellest, et pakendiaktsiisiga maksustatakse Eesti turule lastud kauba pakend, mille taaskasutamise kohustust pole ettevõtja täitnud. Pakendiaktsiis on mõeldud keskkonna saastamist ennetava maksuna, mis motiveerib pakendiettevõtjat suunama enda turule lastud pakendid taaskasutamisele ja ringlusse. Siinkohal ongi ettevõttel võimalik sõlmida leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga, kes võtab pärast lepingu sõlmimist ettevõttelt üle kohustuse pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks.

Oluline on silmas pidada, et kui ettevõte taaskasutusorganisatsiooniga liitub, siis saab taaskasutusorganisatsioon üle võtta ainult ettevõtte jooksva kvartali arvestatud pakendikogused, mitte aga varasemate perioodide omad.

Miks pakendiarvestust üldse pidama peab?

Esimese mõttena tuleb pähe see, et riik saab aktsiisimaksust riigieelarvesse tulusid juurde, kuid tegelikult pakendiaktsiisil fiskaalne eesmärk sisuliselt puudub.

Pakendiarvestuse pidamise eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid pakendiliike, pakendeid taaskasutada ja ülepakendamist vähendada. Siiani on fookuses olnud tagajärgedega tegelemine ehk pakendite taaskasutamine, mitte aga probleemi ehk pakendimassi vähendamine. Viimastel aastatel on aga riigi tasandil hakatud mõtlema rohkem selles suunas, kuidas vähendada turule toodavate pakendite koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendeid.

Sellekohane pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu sai 2017. aasta mais valitsuse heakskiidu, millega sooviti kehtestada kauba pakendi turule toomise aktsiis. Ettevõtjad ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid (sh kaubandus-tööstuskoda) olid kategooriliselt eelnõu vastu, kuna nad olid veendunud, et pakendite turule toomisega seotud pakendiaktsiis ei täida oma peamist eesmärki ehk ei aita vähendada turule toodud pakendite kogust.

Surve pakenditele aina kasvab, kuna valitsus kiitis 20. mail 2020 heaks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavu, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid. Paljud kohustused kehtisid juba varem, kuid nii direktiivid kui ka eelnõu täiendavad neid. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70%-ni.

„Pakendiarvestuse pidamise eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid pakendiliike, pakendeid taaskasutada ja ülepakendamist vähendada.”

Seega ei saa pead liiva alla peita ja loota, et ehk maksuametit minu ettevõte ei huvita või pakendiarvestus saab iseenesest korda. Varem või hiljem tekitab puudulik või olematu pakendiarvestus ettevõttele probleeme. Seda enam, et keskkonnateemad on aasta-aastalt üha teravama tähelepanu all.

3 VÄÄRT SOOVITUST

- Pea meeles, et raamatupidamisega samaväärselt tähtis on ka pakendiarvestuse pidamine. Seda saab teha näiteks Excelis.

- Sõlmi kohe taaskasutusorganisatsiooniga leping. See tuleb sulle hiljem üle kümne korra odavam kui maksu- ja tolliametile pakendiaktsiisi maksmine.

- Hoia oma pakendiarvestusel silm peal ja koosta järjepidevalt aruandeid. Järjepidev ja korrektne arvestus välistab edaspidised ebameeldivused.

Allikas: Hans-Kristjan Aasma, 1Aruandlus OÜ