Autor: Virtuaalkliinik.ee • 5. aprill 2021

Kevadväsimuse käes kannatavad inimesed kirjeldavad, et nad tunnevad ennast loiult, tahaksid palju magada ning vaevlevad energiapuuduses. Võimalikke kevadväsimuse põhjuseid on mitu. Arvatakse, et mõju avaldavad hormonaalsed muutused – pikema ja valgema päevaga väheneb unehormooni melatoniini tootmine ja suureneb õnnehormooni serotoniini tootmine. Selline muutus võib viia unetuse, väsimuse ja stressini. Veel mõjutavad kevadist väsimust läbi põetud infektsioonid ning organismi vitamiinide varu vähenemine kevadeks.

Kevadväsimusega võitlemiseks on palju erinevaid võimalusi. Esmalt tuleks mõelda sellele, mida teha, et tervist aastaringi tugevana hoida. Kevadist väsimust süvendavad oluliselt sügisel või talvel põetud haigused, seega tasub nende vältimiseks minimeerida haigestumise võimalused – pestes hoolikalt käsi, vaktsineerides ja imuunsust igakülgselt turgutades.

Vitamiinid toidust

Oluline on üle vaadata oma menüü. Toituma peab mitmekesiselt ja enamik vitamiine võiks kätte saada just toidust. Kindlasti peaks toit sisaldama palju värskeid puu- ja köögivilju. Kui toidust kõiki vitamiine kätte ei saa, siis võib olla abi nende juurde võtmisest. Talvisel ajal peaks kindasti juurde tarbima D-vitamiini. Väsimuse korral aitavad hästi ka B-grupi vitamiinide kuur ning immuunsuse turgutamiseks C-vitamiin. Lisaks toitumisele ei tasu ära unustada ka puhta vee regulaarset tarbimist.

Veel aitab kevadist väsimust ennetada mõõdukas liikumine värskes õhus. 30 minutit füüsilist aktiivsust päevas aktiveerib lihaseid ja parandab vereringet. Lisaks liikumisele tuleb leida ka tasakaal töö ja puhkuse vahel. Oluline on võtta aega puhkamiseks – kvaliteetne uni tagab keha taastumise.

Vältida tasub aga erinevaid toniseerivaid vahendeid nagu kohv või energiajoogid. Need võivad küll lühiajaliselt väsimust leevendada, kuid lõpuks on see kehale koormav ning võib viia hoopis väsimuse süvenemiseni.

Allikas: Virtuaalkliinik