Autor: Sekretär.ee • 15. aprill 2021

Andmekaitsetingimused aitavad meil omada ülevaadet, mida meie andmetega tehakse ning andmetöötleja saab paremini kontrollida andmetöötluse protsesse.

Sisult on see dokument, mis kirjeldab erinevatesse andmesubjektide kategooriatesse kuuluvate isikuandmete töötlustoiminguid. Kui andmetöötlejal on kasutada näiteks patsientide, klientide, töötajate, veebikülastajate või muu liigituse alusel saadud isikuandmeid, peab ta kokku koondama kõikide andmesubjektide kategooriad ja kirjeldama ära nendega tehtavad toimingud.

„Milline on” ja „kas” küsimused

Ettevõtte või asutuse andmekaitsetingimuste dokumendi nii-öelda vundamet peaks vastama vähemalt neljale „milline on” küsimusele:

- Milline on andmete kogumise õiguslik alus?

- Milline on andmete elutsükkel ehk kui pikalt andmeid erinevates andmetöötlusprotsessides kasutatakse?

- Milline on teie roll erinevate andmete töötlemisel, kas olete vastutav, kaasvastutav või volitatud töötleja?

- Milline on inimese võimalus saada infot enda andmete kohta?

Olulised on ka vastused kolmele „kas“ küsimusele.

- Kas toimub andmete automaattöötlus?

- Kas annate andmeid edasi kolmandatele osapooltele ja kui, siis millisel õiguslikul alusel?

- Kas on esitatud andmetöötleja enda kontaktandmed?

Eelpool loetletud on baasküsimused, tegelik küsimuste arv sõltub andmetöötluse ulatuslikkusest ning sellest, kui palju see haarab töötlustoiminguid ja andmesubjektide gruppe. Oluline, et andmekaitsetingimused on sõnastatud lihtsalt ja inimesele arusaadavalt. Tingimused peavad olema kättesaadavad tasuta ja inimesele hõlpsasti leitavad, nt võrgulehel.

Mida läbipaistvam on ettevõtte või asutuse andmetöötlus, seda enam peegeldub see andmekaitsetingimustest. Läbipaistvus tähendab usaldusväärsust ja tänapäeva ühiskonnas võib seda põhjendatult pidada digivisiitkaardi osaks.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon