Autor: Thea Sogenbits • 16. aprill 2021

8 asja mida teha, kui kahtlustad, et sinu sotsiaalmeeldiakonto on langenud küberpäti ohvriks

Sotsiaalmeediakontode või e-posti kontode kaaperdamine on olnud viimase 10 aasta vältel tõsiseks probleemiks. Identiteedivargused võivad tunduda esialgu võõrad ja kauged mured, kuid kas mõtled samamoodi, kui avastad Facebookis, et Sinu nimi ja andmed elavad oma elu uuel kontol? Ka see on küberkuritegevus, millele tuleb reageerida!
Foto: Pixabay

Kui Janelt küsiti lennujaamas soojamaa reisile minnes tema viimase käigu kohta Afganistani, vaatas ta siira imestusega piirivalvurit ning ütles, et pole oma elus kuskil mujal käinud kui vaid Soomes, Hispaanias, Türgis ja kaks korda Egiptuses.

Samas tema reisiandmete järgi oli ta aga viimasel aastal külastanud Afganistani, Kolumbiat ja mitmeid teisi eksootilisi riike. Kuigi ta neid reise teinud ei olnud, oli seda teinud tema identiteet ja pass.

Õnneks Eestis on sellised identiteedivarguse lood harvad, kuid igapäevaselt võib kohata olukordi, kus kasutatakse võõrast nime, telefoninumbrit, e-posti aadressi või sotsiaalmeedia kontot. Identiteedivargusel on mitmeid eesmärke, kuid levinumad neist on kellegi teise õiguste ärakasutamine ligipääsu või ressursi saamiseks ja oma tegude vastutuse jätmine kellegi teise kanda.

Samuti kasutatakse enamasti varastatud identiteeti õngitsuskirjade ja ärikirjapettuse protsessis. On vaid aja küsimus, millal eelmisel nädalal tasuta jagamisele tulnud 87000 Eesti Facebooki kasutaja isikuandmeid koos e-posti aadresside, telefoni numbrite ja muu infoga kasutatakse kelmuste ja identiteedivarguste toimepanemiseks.

Aga kuidas käituda, kui on kahtlus, et oled langenud identiteedivarguse ohvriks? Jagan Sulle 8 asja, mida koheselt tegema peaksid:

.

●Vaheta koheselt ära sotsiaalmeediakanalite paroolid. Kui Sul veel ei ole aktiveeritud kahetasandiline autentimine, siis tee seda nüüd!

●Kui märkad, et Sinu sotsiaalmeediakontol toimetab keegi teine, siis teavita sellest sotsiaalvõrgustikku. Lisaks tee ka politseile avaldus!

●Vaheta ära e-posti kontode paroolid. Kindlasti vali sotsiaalmeediast erinev parool. Kui enne ei ole ja süsteem võimaldab, siis aktiveeri kahetasandiline autentimine.

●Kui näed, et sinu nimel on mõnda keskkonda kontosid loodud, siis teavita keskkonna omanikku identiteedivargusest ja palu sulgeda kontod.

●Teavita tööandjat, kui tema andmed on ohtu sattunud või varastatud konto oli seotud tööandja seadmega.

●Vaata üle pangakonto ja krediitkaardi väljavõtted. Teavita panka kohe kahtlastest tehingutest! Juhul kui kontoga oli krediitkaart seotud, lase kaart kinni panna!

●Jälgi postiga saabuvaid arveid. Kui märkad arvet teenusepakkujalt, kellega sul ei ole lepingulist suhet, teavita arve saatjat ja vajadusel politseid.

●Vaata üle arvuti ja nutiseadme privaatsus ja turvalisussätted. Seadista ekraanilukk ja raskesti äraarvatav salasõna!

Teksti on koostanud IT Koolitus küberturbe koolitaja Thea Sogenbits

Tutvu THEA KOOLITUSTEAGA.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700