Autor: Sekretär.ee • 19. aprill 2021

Valgus, mida meie silmad igapäevaselt vastu võtab on palju mitmekesisem ja keerukam, kui esmapilgul tunduda võib. Kuia stud suvel õue päikese kätte, pannes õhtupimeduses toas tule põlema või võttes uudiste lugemiseks kätte telefoni, jõuavad sinu silmadesse erinevates kogustes väga erinevat tüüpi valguskiired. Mis neid eristab ning miks peaks ühte neist eriti hoolikalt vältima?

Nähtamatu energiapomm - sinine valgus

Üldiselt tundub valgus meile lihtsalt valgena. Tegelikult tekitab sellise tuned kõikide eri värvide valguskiirte koostöö, mis moodustavadki silmale nähtava valguse. Sinna kuuluvad kõiki tüüpi valgused alates punasest ja kollasest, rohelise, sinise ja violetseni välja. Tegelikult loetaksegi sinise valguse alla lisaks sinisele valgusele ka violetset. Kui kollane ja punane on suhteliselt kõrge lainepikkuse, aga madala energiaga valgused, siis sinise valguse puhul on asi vastupidine – mida madalam on valguse lainepikkus, seda rohkem peitub selles ka energiat. Sellest valgusest on veelgi madalam UV-kiirgus ehk ultraviolettvalgus. Kuidas UV-kiirgus inimesele ja nahale mõjuvad, teavad juba kõik.

Sinist valgust leidub kõikjal!

Nagu ka UV-kiirguse puhul, on peamine sinise valguse allikas päike. Teisisõnu enamus inimese sinise valguse kogusest saadaksegi toauksest välja astudes. Tänapäeval on tekkinud väga palju ka inimese loodud sinise valguse allikaid, mis suures koguses seda eritavad. Näiteks enamus töökohti, olgu selleks laohoone või kontoriruum, on valgustatud sinist valgust erinevate luminofoor- või LED-valgustitega. Meie telefonid, mida taskust liiga tihti välja võtame ja paljud veedavad kogu tööpäeva arvuti taga, et seejärel pärast lühikest kojusõitu veidi suurema ekraani taga õhtut veetma hakata. Mõlemad seadmed on aga samuti suured sinise valguse allikad.

Päikesevalgus annab märku, et aeg on ärgata

Kuna sinine valgus on kõige suurema energiaga osa nähtavast päikesevalgusest, siis seostab ka inimese keha seda ajaga, mil päike paistab. Sinine valgus ütleb organismile, et praegu on päev, vaata, et sa magama ei jää ning takistades samal ajal kehas melatoniini ehk uinumiseks ühe vajalikuima hormooni teket. Nii on inimesel väga keeruline uinuda, kui ta hilisõhtul enne voodisse heitmist pikalt teleri taga istub või nutiseadmes pikalt aega veedab.

Suurtes kogustes ekraanilt kiirgav sinine valgus varastab su unetunde

Kui päikeselt looduslikult saadud sinise valguse kogus on igati neutraalne, siis kõige suuremad ebaloomuliku sinise valguse eritajaid ongi just ekraanid, mida päevast päeva vaatama oled harjunud. Kuigi päikesega võrreldes on erinevate ekraanide sinise valgushilk minimaalne ja inimeste kehad peaksid miljonite aastate jooksul sellega juba harjunud olema, tuleb siiski silmas pidada, et inimesed ei veeda päevas mitmeid tuned otse päiksesse vaadates. 2017. aastal läbi viidud uuringu tulemuste põhjal möödub Põhja-Euroopa elanikel oma nutiseadmete ees keskmiselt lausa 4,5 tundi päevas!

Sinise valguse põhjustatud pöördumatu kahju sinu silmadele

Toledo Ülikoolis viisid USA teadlased läbi uuringu, mis kinnitas sinise valguse seost otseselt pimedaks jäämise kiirenemisega. Uuringu läbi viinud töögrupp leidis, et sinine valgus algatas silmas keemilised reaktsioonid, mille tõttu tekkisid silmarakkudele mürgised molekulid. Täie tervise juures olev keha suutis küll nende kahjulikku mõju mõnel määral tõrjuda, kuid mida vanem või nõrgema immuunsüsteemiga inimene, seda kaitsetum ta valguse mõjude eest oli. Kui teisi rake tekib kehas pidevalt juurde, siis nägemiseks vajalikke kolvikesi ja kepikesi pärast nende hävimist enam juurde ei teki. Kõige uskumatuma tulemuse andis uuringu jooksul aga katse, kus sinise valguse mõjusid uuriti ka vähirakkude peal. Uskumatu aga tõsi – sinine valgus suutis ka need hävitada.

Kuidas oma silmi ohtliku sinise valguse eest kaitsta?

-Jälgi kui palju oma päevast veedad erinevate ekraanide taga.

-Anna oma silmadele iga mõne aja tagant puhkust.

-Arvutit või mõnda muud seadet pidevalt jälgides võivad heaks abimeheks olla sinise valguse eest kaitsvad prilliklaasid, mis ei lase kahjulikul sinisel valgusel silma jõuda ja kaitsevad nägemist ka UV-kiirguse kahjulike mõjude eest.