Autor: Sekretär.ee • 29. aprill 2021

Moodsad hooned on ehitatud õhukindlalt. Peaaegu kogu õhuvahetus toimib läbi ventilatsioonisüsteemide ning mõnikord puudub akende avamise võimalus sootuks.

„On selge, et ventilatsioonisüsteemid peavad taluma igapäevaselt märkimisväärseid koormusi. Kui jätta hoolduskordi vahele ja filtrid vahetamata, võib ventilatsiooniseadmest saada arvestatav ruumi õhu saasteallikas,“ märkis SOL Balticsi tehnohooldusjuht Hannes Veenpere.

Hooldamata ventilatsioonisüsteem ei suuda siseruumi õhku piisavalt puhastada ning selle tõttu õhukvaliteet langeb ja lenduvate tolmu- ja saasteosakeste hulk ruumis suureneb. „Samuti põhjustavad vahetamata õhufiltrid suuremaid elektrikulusid, sest ventilaator peab läbi ummistunud filtri õhu tõmbamiseks rohkem tööd tegema,“ selgitas Veenpere.

Kui sageli ventilatsioonisüsteemi hooldustöid ja filtri vahetamist peaks tegema, sõltub Veenpere sõnul sellest, millises piirkonnas hoone asub. Näiteks kui asukoht on linnas suure liiklusega tänava ääres, võib olla vaja ventilatsioonifiltrit vahetada isegi kord kolme kuu tagant. Maanteest eemal majades on täiesti piisav, kui vahetada filtrit kord aastas. Tähelepanelik tasub olla ka siis, kui hoone õhuvõtuavade läheduses kasvab suuri puid – ventilatsioonisüsteemi sattuvad õietolm ja puuseemned võivad filtrid kiiremini umbe ajada.

Kontrolli tuleks teha vähemalt kord kvartalis vastavalt tootja juhistele

Ventilatsiooniseadmete kontrolli tuleks teha vähemalt kord kvartalis vastavalt tootja juhistele, mis minimaalselt sisaldab järgmisi tegevusi:

• puhastada seadme sisemus ja soojusvaheti

• kontrollida filtreid, ventilaatorite laagreid ja soojusvaheti mootorit, ülekandemehhanismi, seadme automaatikat ning tuletõkkeklappide avatust.

Koduse seadme hooldusega saab Veenpere sõnul hakkama iga tehnikahuvilisem inimene, ühiskondlike hoonete ventilatsiooniseadmete mõõtmed ja funktsioonid on mahukamad ning nende hoolduse tegemine usaldatakse tavaliselt vastava ala spetsialistidele.

Pikalt suletud hoones tuleks ventilatsioonisüsteemi hoolduse käigus üle vaadata ka seadme seadistused ja vajadusel viia sisse muudatused.

„Väga sageli on uutes hoonetes ventilatsioon projekteeritud selliselt, et õhk kogu majas peaks vahetuma vähemalt kahe tunni jooksul. Kehtivate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti nõuete kohaselt peab ventilatsioon töötama kogu inimeste ruumis viibimise aja ning vähemalt kaks tundi enne ja kaks tundi pärast seda, kui inimesed ruumides viibivad. Üle tuleks vaadata ka see, kui palju siseõhku ventilatsioonisüsteem suunab tagasi hoonesse. Ameti soovitus on lülitada retsirkulatsiooniga ventilatsiooniseadmed täielikult ümber välisõhule, kui see on tehniliselt vähegi võimalik,“ selgitas Veenpere.

Korras ventilatsioon tagab ruumides puhta õhu ja normaalse temperatuuri, hoiab tervist ja aitab parandada töötegemise efektiivsust. Lisaks tasuks enne kontorite, koolide ja avalike hoonete taasavamist kontrollida üle nende elektri- ja tuletõrjesüsteemide töökord ning välistada lekked ja ummistused torustikes.

„Elektrikäidu hooldus, tuletõrjealarmide ja tulekustutusvahendite kontroll aitavad ennetada võimalikke õnnetusi tulega. Kui pole pikalt kraanist vett lastud, siis tasuks üle kontrollida ka sanitaarsõlmed, näiteks WC, dušš ja köögikraanid jne, veendumaks, et vett torudest tuleb, kanalisatsioon töötab, kuskilt ei tilgu ega pole ummistusi,“ rääkis Veenpere. Ta lisas, et lihtsam ja odavam on vead kohe üles leida kui hakata neid hiljem parandama ja lisaks veel kahjudega tegelema.