Autor: Virtuaalkliinik.ee • 30. juuli 2021

Euroopa Liidu tööturg on avatud ja nii pole enam sugugi ebatavaline, et paljude eestlaste püsiv elukoht on Eesti, aga tööl käiakse hoopis mõnes teises riigis. Hea näide on Soomes töötavad eestlased, kes iga nädala alguses sõidavad põhjanaabrite juurde raha teenima, töönädala lõppedes aga naasevad Eestisse pere juurde.

Tavapärased on ka juhud, kus pensioniealine eestlane kolib kuldseid aastaid veetma välisriiki, et olla lähemal kallitele sugulastele või tuttavatele, kes juba varem võõrsile elama asunud. Oleme ju kõik kuulnud Eesti pensionäridest, kes hoopis Hispaanias või Itaalias oma vanaduspõlve veedavad!

Euroopa Liidu liikmesriikides on ravikindlustatud inimestele tagatud sotsiaalne kaitse just seetõttu, et inimesed saaksid vabalt liikmesriikides liikuda. Lisaks laieneb meie inimestele sotsiaalne kaitse veel Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. See tähendab, et Eestis kindlustatud inimesele on tagatud arstiabi teistes liikmesriigis reisides ja elades ning samamoodi on tasuta arstiabi Eestis tagatud neile, kes ise pärit nimetatud riikidest.

Lähetuse puhul taotle tõendit S1

Kõige sagedamini viibivad eestlased välismaal töö tõttu. Lähetuse puhul saadab Eesti tööandja oma töötaja välisriiki kuni 24 kuuks. Suurema osa asjaajamisest teeb sel puhul inimese eest ära tema tööandja. Tööandja taotleb sotsiaalkindlustusametist tõendi A1. Töötajal endal on oluline teada, et kui tema lähetus kestab rohkem kui kuus kuud, saab ta haigekassast taotleda tõendi S1, mis tuleb esitada teise riigi ravikindlustusasutusele. Pärast selle tõendi registreerimist on töötaja seal riigis kindlustatud nagu kõik selle riigi alalised elanikudki.

Toome näiteks Mari, kes lähetatakse 12 kuuks ajakirjanikuna Belgiasse tööle. Mari tööandjaks jääb ikka Eesti ettevõte, kes taotleb sotsiaalkindlustusametist tõendi A1 ja Mari taotleb A1 saamisel haigekassast tõendi S1. Viimase esitab Mari ise Belgia kohalikule ravikindlustusasutusele. Kui see on registreeritud, on Maril õigus Belgia arstiabile võrdselt kohalike elanikega. Kui Mari peaks arstiabi vajama, arveldab kohalik ravikindlustusamet otse Eesti Haigekassaga. Mari raviarved tasub seega lõpuks ikka meie haigekassa.

Teises riigis töötades küsi sealt tõend S1

Töötamine teises riigis tähendab seda, kui inimese tööandja maksab tema töötasult sotsiaalmaksu töökoha riigile. Sellisel juhul pakub teine riik talle ka ravikindlustust. Kui inimene on aga otsustanud, et ta ei asu sinna riiki elama ja tema elukohaks jääb endiselt Eesti, on tal õigus, vastupidiselt lähetuse puhul kehtivale korrale, küsida välisriigi ravikindlustusasutuselt tõendit S1 ja esitada see hoopis Eesti Haigekassale. Siin liidetakse ta haigekassa andmekogusse ja inimese töökohariigi ravikindlustus laieneb ka Eestisse. Nii saab teises riigis alaliselt töötav inimene olla samal ajal ka Eestis ravikindlustatud. Eestis haigestudes katab tema ravikulud välisriik, kellele Eesti Haigekassa tema eest arved esitab.

Võtame siin näiteks Mardi, kellel ei ole Eestis tööd ja tal puudub Eestis ravikindlustus. Mart saab tööd Soome ehitusfirmas ja asub põhjanaabrite juures ka alaliselt tööle. Mardi töö eest makstav sotsiaalmaks makstakse Soomes ja seega saab Mart Soomes ka ravikindlustuse. Kuna Mardi elukoht on endiselt Eesti, sest ta naaseb igal nädalavahetusel Eestisse oma pere juurde, on Mardil õigus taotleda Soome ravikindlustusasutuselt S1 tõendit. Soomes väljastatud S1 tõendi registreerimisel Eesti Haigekassas lisatakse Mart haigekassa andmekogusse. Eestis arsti juurde minnes on Mart kindlustatud. Ravikulude arved tasub raviasutusele haigekassa, kes hiljem edastab need Soome ravikindlustusasutusele tasumiseks.

Kuidas saada ravikindlustus mitmes riigis töötades?

Inimene võib aga olla tööalaselt seotud mitme Euroopa Liidu liikmesriigiga korraga. Näiteks töötab ta kolm päeva nädalas mõnes teises riigis, ülejäänud neli aga oma kodumaal. Kuidas saab sellisel juhul olla ravikindlustatud, olenemata oma asukohast?

Euroopa Liidus kehtib nõue, et inimese suhtes kohaldatakse ainult ühe riigi sotsiaalkindlustusõigusi. Seega ei või inimesel olla ravikindlustust mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga. Sellisel juhul tuleks inimesel pöörduda elukohajärgse asutuse poole, kes teeb kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustusõigused talle kohalduvad. Eesti puhul on selleks asutuseks sotsiaalkindlustusamet. Ameti otsus on tähtis, sest see määrab ära, millisesse riiki tuleb tasuda inimese töötasult makstav sotsiaalmaks. Kui sotsiaalkindlustusamet määrab inimese kindlustajariigiks Eesti, esitab töötaja temale väljastatud A1 tõendi välisriigi tööandjale. Selle tõendi olemasolul peavad kõik teiste riikide tööandjad inimese eest makstava sotsiaalmaksu tasuma Eestisse.

Selleks, et ühes riigis töötava inimese ravikindlustus laieneks ka teise riiki, on tal õigus taotleda haigekassast tõendit S1 ja esitada see teise töökohariigi ravikindlustusasutusse. Siis liidetakse inimene selle riigi kindlustussüsteemi ja tal on õigus saada teises riigis arstiabi nii nagu kõigil selle riigi kindlustatud inimestel.

Näiteks Jüri elab Eestis ja töötab Tartu Ülikoolis, kuid samal ajal käib ta tööl ka Helsingi Ülikoolis. Töö iseloomust tulenevalt töötab Jüri kuus kolm nädalat Tartus ja ühe nädala Helsingis. Kuna Jüri töökohad asuvad erinevates riikides, on ta kohustatud pöörduma Eestis sotsiaalkindlustusameti poole, et saada tõend A1. Selle tõendi kohaselt asub Jüri põhiline töökoht Eestis ja Jürile kohaldub Eesti sotsiaalkindlustusõigus. Jüri esitab talle väljastatud A1 tõendi Helsingi Ülikoolile. See tähendab, et Helsingi Ülikoolis teenitud töötasult maksmisele kuuluv sotsiaalmaks tuleb ülikoolil maksta Eestisse.

Teises riigis pensionipõlve veetes taotle tõendit S1

Inimesel, kes saab Eestis pensioni, aga elab teises liikmesriigis, on samuti õigus saada teises liikmesriigis ravikindlustust. Selleks tuleb pensionäril haigekassast taotleda tõend S1 ja viia see oma elukohariigi ravikindlustusasutusse. Tõendi S1 alusel liidetakse ta teise riigi ravikindlustussüsteemiga ja ta saab teises liikmesriigis arstiabi samadel tingimustel teiste selles riigis kindlustatutega. Seal oma pensionipõlve veetva inimese ravikulude arved edastab tema elukohariik Eesti Haigekassale tasumiseks.

Näiteks on Malle ja Nikolai Eesti pensionärid, kes otsustasid kolida Bulgaariasse ja märkisid meie rahvastikuregistris oma elukohaks Bulgaaria. Nad esitasid haigekassale taotluse tõendi S1 saamiseks. Haigekassa väljastas nii Mallele kui ka Nikolaile tõendid, mille nad viisid Bulgaaria ravikindlustusasutusse. Nii registreeriti pensionärid Bulgaaria sotsiaal- või ravikindlustusasutuses ja neil on edaspidi õigus Bulgaarias saada tervishoiuteenuseid võrdselt kohalike kindlustatutega. Bulgaaria esitab Malle ja Nikolaile osutatud tervishoiuteenuste eest arved Eesti Haigekassale.

Vormid, millega saab tõendada sotsiaalkindlustusõigusi Euroopa Liidu riikides elades või töötades

A1 tõendab, milliseid sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte tõendi omaniku suhtes kohaldatakse. A1 tõendit läheb harilikult vaja olukorras, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on oma töö kaudu seotud rohkem kui ühe EL-i liikmesriigiga.

S1 on ravikindlustust tõendav tõend kasutamiseks juhul, kui elate väljaspool riiki, kus olete kindlustatud.