Autor: Tiina Lang • 24. mai 2021

Kas kahelda katseaja tulemustes?

Kuidas oma töötulemust ja sellele seatavaid ootusi katseajal objektiivselt hinnata? Eriti valdkonnas, kus hinnang võib olla paljuski subjektiivne ning lähtub tööandja ja töövõtja erinevatest arusaamadest?
Foto: Pexels

Kas silmad on sinised või hallid? Rohelised või meresinised? Selle üle võib vaielda, niisamuti nagu teemal puhtus. Mõnele tähendab tolmukord riiulil räpakust, teisele häirimatut elu osa. Korra ja puhtuse taju võib olla kontrastselt erinev nagu vastandvärvid, ent samas valitseb ka üldine hinnanguline kriteerium, mida tähendab üks või teine. See omakorda sõltub paljudest erinevatest aspektidest, kuid eelkõige tuleks igaühel endal välja selgitada, kuivõrd tema hoiak üldlevinud tõekspidamistega sobitub. Sel juhul on lihtsam kõrvutada ootusi tegelikkusega ning vältida kulukaid vaidlusi, mis lisaks töökaotusele võivad tekitada rahakotti liigse augu.

Töötulemus ei vasta ootustele

Puhastusteenindajana töötav Nele pidi koristama külaliskortereid, mida tema tööandja ja äripartnerid üürisid turistidele. Tööandja oli teinud temaga tähtajatu töölepingu, ent kolm kuud hiljem, 2016. aasta veebruari lõpus, otsustas tööandja töölepingu katseajal üles öelda. Põhjusel, et Nele oli oma tööülesandeid lohakalt täitnud ja lisaks vajadusel tööle minemisest keeldunud. Tööandja leidis, et naise ebakvaliteetne töö võib kaasa tuua klientide vähenemise.

Nele tööandja otsusega ei soostunud. Ta otsis abi Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonist, et tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Ühtlasi palus ta tööandjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist summas 1392 eurot. Kuna töövaidluskomisjon naise avaldust ei rahuldanud, pöördus ta sama nõudega Harju Maakohtusse.

Tema arvates polnud töölepingu ülesütlemise avaldus seadusega kooskõlas. Talle jäi arusaamatuks: milles katseaja eesmärgi täitmata jätmine seisnes? Miks ta tööandja nõutavale tasemele ei vastanud? Enda meelest täitis ta nii töölepingut kui katseaja eesmärke. Töö kohta talle etteheiteid ei tehtud ja nurinat ei olnud.

Töötajat ei saa usaldada?

Seevastu tööandja arvates oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane, sest katseaja jooksul selgus: Nelel polnud puhastusteenindajale vajalikke oskusi ega teadmisi. Kontrollimisel selgus korduvalt, et töö polnud kvaliteetne ehk Nele jättis külaliskorteris köögitarvikud jm asjad puhastamata, ei eemaldanud akendelt sõrmejälgi ja koristusvahendidki olid lohakile jäetud. Samuti rikkus ta kohustust mitte osutada tööandjale konkurentsi ― Nele oli teise ettevõtte juhatuse liige ja tegi selle firma nimel oma tööandja kliendile hinnapakkumise. Ka ei tulnud ta 26. veebruaril tööle, kuigi tööandja seda nõudis. Seejuures oli naine jaanuaris juba kahel korral töölt puudunud. Tööandja leidis, et ta ei saa Nelet usaldada, pidades mittekorrektset tööülesannete täitmist väga raskeks eksimuseks, mis võib tekitada kahju nii tööandjale kui ka tema kliendile.

Kutsetunnistused kinnitavad tööoskusi

Harju Maakohus rahuldas Nele kui töötaja avalduse osaliselt ehk tuvastas töölepingu katseajal ülesütlemise tühisuse ja mõistis tööandjalt välja hüvitise 696 eurot. Töötaja algatusel töölepingu lõpetamist keeldus maakohus menetlusse võtmast.

Kohus leidis: tööandja ei tõendanud, et ta oleks töötajat töökvaliteedi puudustest teavitanud, välja arvatud kahel juhul, mil röster ja fonolukk jäid puhastamata. Ka ei hoiatatud teda võimalike töökohustuste rikkumise eest.

Nele esitas oma tööoskuste kinnituseks tõendid ― kutsetunnistuse ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel osalemisest, samuti soovituskirja. Nende olemasolust võis järeldada, et naisel olid puhastusteenindajana töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed olemas. Samas ei tõendanud tööandja, et Nele töötajana ei sobinud kokkulepitud tööd tegema. Ta oli tööandjaga kompromissi korral nõus hüvitise suurust vähendama poolele kolme kuu keskmisest töötasust, mis oli 696 eurot.

Tööandja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus töötaja avalduse rahuldas, ja saata asi vaidlustatud osas maakohtule uuesti läbivaatamiseks.

Kas töötaja oma ametisse sobib?

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis kõik menetluskulud tööandja kanda. Kohus leidis, et asjaoludega, mis ei näita Nele tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada. Samuti katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu töölepingut üles öelda põhjusel, et Nele rikkus töötajana lepingut. Kuna töölt puudumise ja väidetava konkurentsikeelu rikkumise tõttu töölepingut üles ei öeldud, siis pole põhjust ka hinnata, kas seda rikuti või mitte.

Küll leidis Ringkonnakohus, et maakohtu tõendid ei tõendanud, kas Nele sobib töötama puhastusteenindajana, mistõttu peeti maakohtu hinnangut ekslikuks. Tööandja ütles töölepingu üles põhjuendusel, et tööülesanded olid lohakalt täidetud ehk ei vastanud nõutud tasemele. Välja toodi konkreetsed puudused ja sellekohased tõendid, millega maakohus ei arvestanud. Nele ise kinnitas, et jättis puhastamata rösteri ja fonoluku, kuid tööandja tunnistajana esinenud töötaja kirjeldas täpsemalt naise töös esinenud puudusi.

Nele palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta maakohtu otsuse muutmata. Tööandja vaidles sellele vastu ja palus jätta rahuldamata.

Mida leidis Riigikohtu Tsiviilkolleegium?

Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Töööandjal on õigus tähtajaline ja tähtajatu tööleping neljakuulise katseaja jooksul üles öelda. Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida töö tegemisel nõutakse. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikult.

Ringkonnakohus tuvastas, et töölepingu katseajal ülesütlemise põhjuseks oli tööülesannete lohakas täitmine ja vajaduse korral tööle asumisest keeldumine. Kolleegium nõustus, et eeltoodut arvestades võis töölepingu üles öelda. Ringkonnakohus tuvastas: tööandja tõendas, et töötaja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Oli lohakas ega suutnud tagada töötulemuste vastamist tööandja nõutud tasemele. Seetõttu lõpetati ka tööleping katseajal, kuna tulemused olid ebarahuldavad.

Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata, kas katseajal oleva töötaja võimekus ja suutlikkus vastavad tööandja huvile, st ta sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Juhul, kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, siis loetakse, et katseaja eesmärkidele on vastatud.

Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et tööandja nii põhjendas kui tõendas piisavalt, et töötaja tulemused ei vastanud ootustele, Seetõttu polnud Nelel põhjust nõuda töölepingu ülesütlemise tühisust ega hüvitist. Kõik menetluskulud jäid Nele kanda.

Allikas: tööelu.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700