Autor: Valeria Heinpõld • 30. juuni 2021

Juhi rolli vastuvõtmine ei ole spetsialisti ja algajana ilmselt kellegi jaoks üdini kerge. Esimese aasta jooksul õpib tundma nii ennast, oma inimesi kui ka uut rolli, mis on tükk maad mitmekihilisem, kui võib tunduda. Ometi on see iga sekundit väärt.

Olles tänaseks üle aasta olnud tiimijuhi ametis, saab väikese vahekokkuvõttena vaadata tagasi ja analüüsida olnut. Mäletan, et tiimijuhi rolli vastuvõtmisel tundsin suurt vastutust ega tahtnud enda juhti alt vedada. Kahtlemata, olles jätkuvalt juhina alles lapsekingagades, on veel väga palju väljakutseid mul ees. Siin on mõned tähelepanekud, kartused ja rõõmud, mille esimesest aastast kaasa võtan ja loodetavasti on siin äratundmisrõõmu või inspiratsiooni ka teistele (alustavatele) juhtidele.

Inimeste juhtimine on lihtne, aga samas nii keeruline

Uutesse kingadesse astudes oli üks mu suuremaid kartusi, kuidas kõigi inimestega ühist keelt leida ja kuidas neid juhtida, kuigi ka varasemalt oli minu töö seotud igapäevase kliendisuhtlusega ja naudin teistega suhtlemist. Inimestega töö on suhete loomine ja hoidmine. Kokku saavad erinevad tunded. Olles ise väga emotsionaalse loomuga, kartsin alguses veidi, kuidas suudan oma emotsioone juhtida ning tiimi sulanduda, kuna minu uus meeskond oli väga ühtehoidev. Kuidas nad mind tööperre vastu võtavad? Kuidas kõigiga ühine keel leida? Kartused hajusid ja nägin, et esialgsed muremõtted oli alusetud. Iga päev õpetab selles vallas paremaks saama ja inimsuhtlus pole kindlasti, midagi, mis päeva pealt selgeks saab. Õpime kogu elu, kuna inimesed on väga erinevad. Alati polegi kõiki vastuseid kohe olemas.

Ootused paika

Meil on vaja elus eesmärke, et kuhugi püüelda. Niisamuti tasuks ka mõelda enda jaoks läbi, mida sa endalt juhina ja oma inimestel ootad. Meenutan, et sain juhi ametisse saamisest teada nädala lõpus ning uue nädala alguses pidin juba oma tiimi esimesel koosolekul osalema. Minu eesmärk oli sellel kohtumisel väljendada enda ootusi, kuidas ja kuhu võiksime tiimina jõuda ja milliste kokkulepete alusel me tiimina toimime. Soov oli algusest peale, et meeskond oleks ühtne. Ma pole ilmselt kunagi rohkem närveerinud kui sel kohtumisel. Komistasin sõnadega, olin kohmetu ega saanud sõna suust ning kokkuvõttes ei suutnud ma ka etteplaneeritud mõtteid neile sellisel viisil edastada, nagu oleksin soovinud. Seda nägi ka minu uus tiim, kes jäi igati rahulikuks ega teinud sellest numbrit, et mina närveerin. Olen neile selle eest igati tänulik. Hiljem tiimiliikmetega 1:1 vestlusi tehes olin end juba kogunud ja hulga rahulikum. Täna tagasi vaadates ei mõista ma, mille pärast muretsesin.

Konkreetsust peab harjutama

Olen viimase aasta jooksul õppinud, et kui ühelt poolt vajab juhi amet empaatilisust, siis teisalt on vahel vaja ka konkreetsust ja karmimat olemust. Kõrvaltvaatajana tundus see kõik lihtne, aga ise selles rollis olles pakub see parajalt väljakutseid. Oma iseloomult proovin alati kõike heaga lahendada, kuid vahel on vaja võtta vastu raskemaid otsuseid või vajavad mingid tegevused rohkem konkreetsust. Siin on aidanud mind ettevõttesisesed coaching'u sessioonid, mis võimaldavad just sellistes olukordades lahendusi leida. Näiteks on uue juhina väga raske inimestel minna lasta, kuigi teatud olukordades on see mõlemale poolele ainuõige lahendus. Selliste otsuste eel on raske, kuid kui esimesel korral pidin taolise valiku langetama, tundsin, et sain sellega tõesti hakkama ja lahendasin olukorra õigesti.

Värbamisel tuleb ära tunda oma inimesed

Juhi tee alguses tundus värbamine väga keeruline. Mu suurim kartus oli, et värvatud inimesed ei sobi tiimi dünaamikaga. Tänaseks olen edukalt tiimi värvanud mitmeid uusi inimesi. Esimesel kohtumisel on kõige keerulisem ära tunda, kas tegu on õige inimesega. Seetõttu soovitan enda jaoks läbi mõelda mõned kontrollküsimused ja proovida tunnetada, kas tekib samastumishetki. Lähtun alati ka sellest, et teisel vestlusel peab tekkima klikk ja pean tunnetama, et ta on minu ja mu tiimi inimene. Seetõttu küsin alati ka tagasisidet enda meeskonnalt ja kuulan nende arvamust. Värbamisel hindan inimese hoiakuid ja suhtumist, mis on kõige alus.

Õpi patareisid laadima

Olen enda töö tõeline fänn ja jagan oma kogemusi uhkusega. Mu inimesed on justkui osa minu perest ja mu töö on osa mu elust. Samal ajal on ju ka juhil oma lähedased ja pere, kes tähelepanu vajavad. Selleks, et oma töös hea olla ja et energiat oleks, on vaja ka ennast vahepeal välja lülitada. Ka siin on coach mind lisaks juhtimisnõule personaalselt väga palju aidanud. Olen õppinud end armastama ja oma heaolu tähtsustama. Hästi lihtne on end töösse uputada ja ilmselt on see paljude algatajate juhtide puhul üsna loomulik käitumine. Tahetakse ju saavutada ja end tõestada. Samas vajavad ka juhid oma töös samamoodi tuge nagu tiimgi ja on oluline, et tal oleks inimene, kellele toetuda ja kellega mõtteid jagada.

Seega, usun, et iga minut sellest aastast juhina on olnud õppimisvõimalus. Paljud kartused on hajunud, esmapilgul lihtsad asjad aga pannud pead murdma. Usun, et teine, kolmas või kümnes aasta pakuvad seda sama ainult veidi teises võtmes, sest kasvamisprotsess jätkub kogu aeg. Ja niikaua kui on õppimiskohti, on ka võimalusi oma arengus edasi liikuda.

Loo autor Valeria Heinpõld, Elisa kõnekeskuse tiimijuht