Kui katseaega ei kohaldata või kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see eelnevalt kokku leppida töölepingus. Töölepinguga võivad mõlemad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa.
Katseaja jooksul hinnatakse, kas töötaja teadmised, tervis, oskused ja võimed vastavad tasemele, mida nõutakse töölepingus kokkulepitud töö tegemiseks. Tulenevalt töö iseloomust võib katseajal hinnata ka töötaja isikuomadusi, näiteks suhtlemisoskust, täpsust jms. Lisaks hindab töötaja, kas see on tema jaoks ikka õige töökoht. Töötajal on katseajal õigus saada kõikvõimalikku infot ja õpetust, mida ta oma töö jaoks vajab.
Tööandja ja töötaja võivad katseaja jooksul üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 15-kalendripäevase etteteatamisega.
Lisaks saab tööandja katseajal töölepingu üles öelda ka erakorraliselt. Ülesütlemisel peab tööandja aga põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, isikuomaduste, oskuste vm põhjusel kokkulepitud tööd tegema, st mis on need asjaolud, mis näitavad, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama. Eeltoodu ei tähenda, et vajadusel ei oleks tööandjal õigus ja kohustus öelda tööleping üles üldistel alustel (TLS § 88, § 89) selleks seaduses ettenähtud piiranguid järgides.
Näiteks ei tohi tööandja töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine.
Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama.
Ülesütlemise avalduse võib esitada katseaja jooksul, see tähendab, et see on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. Katseaja eesmärgist lähtudes on ülesütlemisavaldus kehtiv ka siis kui see on tehtud teisele poolele teatavaks hiljemalt katseaja viimasel päeval. Siinkohal ei oma tähendust, et sellisel juhul lõpeb töösuhe pärast katseaja lõppemist. Sellisel juhul ei lõppe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel.
Etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud saada selle tähtaja järgimisel. Vähem ette teatatud päevade eest on töötajal õigus saada hüvitist keskmise töötasu alusel vastavalt Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimustele ja korrale.