Autor: Virtuaalkliinik.ee • 11. august 2021

Migreenihoo võib vallandada eelmisel päeval söödud toit

Confido Meditsiinikeskuse neuroloog Toomas Toomsoo sõnul võib patsiendi elukvaliteeti oluliselt tõsta see, kui ta leiab üles, millised toiduained tema migreenihoogusid vallandavad.

Autor: Pexels

Migreen on väga levinud haigus, mida põeb 16-18% elanikkonnast. Kui enamasti püütakse haigust kontrolli all hoida ravimitega, siis tegelikult tuleks üle vaadata ka patsiendi elustiil.

Migreen on tugeva peavaluna väljenduv neuroloogiline haigus, mida saadavad enamasti iiveldus ning tundlikkus valguse, müra ja lõhnade suhtes. „Täpseid migreeni tekkepõhjuseid täna veel ei teata. Küll aga teame, et valu kutsuvad esile ajus tekkivad keemilised reaktsioonid ning migreeni tekkes mängivad rolli nii geneetilised kui ka keskkondlikud tegurid,“ rääkis Toomas Toomsoo.

Keskkondlike tegurite osas on vähe teada asjaolu, et migreenihoogusid võivad esile kutsuda ka teatud toiduained. „Arstid on harjunud kirjutama ravimit. Vaadates inimest tervikuna võib aga selguda, et ravimi kasutamine ei ole patsiendi jaoks sobilik valik, kuna sellest tekivad kõrvaltoimed. Siis tuleb mõelda, millised on alternatiivid ja mida inimene ise teha saab, et oma tervist parandada. Toidulaua ülevaatamine ja korrigeerimine on üks viis enda aitamiseks,“ kommenteeris neuroloog.

Migreenihoogudel on enamasti oma seaduspära

Toomsoo juurest on läbi käinud sadu patsiente, kelle lugusid kuulates on jäänud kõlama teatud seaduspärad. „Migreeni põdeval inimesel on oluline aru saada, mis tema migreeni vallandab. Sageli ei oska inimesed seoseid migreeni ja söödud toiduainete vahel luua, kuna valuhood ei vallandu kohe peale söömist, vaid enamasti alles järgmisel päeval. Teaduskirjanduse ja teiste patsientide kogemuse pinnalt saan inimesi juhendada, millised on levinud migreeni provokaatorid, mille söömisel peaks inimene enda enesetunnet tähelepanelikult jälgima,“ selgitas arst.

Suur osa migreeni provotseerivatest toiduainetest on tegelikult väga tervislikud, nii et inimesed ei oska kahtlustadagi, et need võiks peavalu tekkes rolli mängida. „Me ei tea, miks osa toiduaineid migreeni vallandavad, kuid kogemustele tuginedes võib öelda, et paljude inimeste jaoks mõjuvad halvasti tomatid, avokaadod, eksootilised puuviljad nagu ananass ja melon, vürtsikas toit, peekon, pähklid, seemned ja läätsed. Kõige vahetumalt väljendub reaktsioon veini joomisel ning peavalu võib tekkida minutite või tundidega. Inimesi, kes veinile nii reageerivad, ei ole aga palju. Teiste toiduainete puhul tuleb reaktsioon enamasti hiljem,“ kommenteeris Toomsoo.

See ei tähenda, et kõik mainitud toiduained oleks migreeniga patsiendile keelatud. „Pigem tähendab see, et nende söömisel võiks inimene olla tähelepanelik ja jälgida, kuidas keha reageerib. Mõne patsiendi puhul võimaldab toitumise korrigeerimine migreeni ennetada ja pakub sobivat alternatiivi ravimite kasutamisele,“ ütles Toomsoo. „Migreeni esile kutsuvate toiduainete tuvastamine ei tähenda aga, et inimene neid toite enam kunagi süüa ei saa. Neist võiks esialgu hoiduda 6-8 nädalat ning siis võib jälle vähehaaval proovida, kuidas need enesetundele mõjuvad.“

Võib sobida madala süsivesikute- või histamiinisisaldusega dieet

Toomsoo sõnul on paljud tema patsiendid enda jaoks leidnud ketogeense dieedi, mille puhul välditakse kõiki toite, mis sisaldavad suurel hulgal süsivesikuid. „Sellisel dieedil koosneb toitumine peamiselt lihast, kalast, munadest, pähklitest-seemnetest ja madala süsivesikutesisaldusega köögiviljadest. Paraku avokaado, peekon ja pähklid migreenikule ei sobi, nii et traditsioonilist ketogeenset dieeti tuleb modifitseerida. Confidos on meil olemas toitumisnõustaja, kes on teinud spetsiaalse ketogeense toitumiskava, mis on peavaluga patsientidele väga hästi sobinud,“ rääkis neuroloog.

Teine migreenikutele sobiv toitumisviis on madala histamiinisisaldusega dieet. Histamiinirikkad toiduained on kääritatud piimatooted, jogurt, hapukoor, petipiim ja keefir, kääritatud köögiviljad, näiteks hapukapsas ja kimchi, marineeritud köögiviljad, kuivatatud või kääritatud liha, vein, õlu ja šampanja, kääritatud sojatooted nagu tempeh, miso ja sojakaste, tomatid ja baklažaan.

„Inimesed soovivad sageli teha uuringuid, kas neil on toiduainete suhtes allergiat. Kui analüüsid allergiat ei näita, ei tähenda see, et toidu suhtes ei esine ülitundlikkust. Seega tasub alati proovida, kas kõrge histamiinisisaldusega toitude vältimine parandab enesetunnet ja vähendab peavalusid või mitte,“ kommenteeris Toomsoo.

Neuroloog rõhutab samas, et toidu teemat ei tasu ka üle tähtsustada. Kõigile inimestele ei mõju toit ühtemoodi ning lisaks toidule on ka väga palju teisi tegureid, mis migreenihoogude vallandumist mõjutavad. „Toit kui migreenihoogude vallandaja on vaid üks võimalik riskikoht, kuid kindlasti mitte ainus. Tähelepanu peaks pöörama ka stressile, unele, liikumisele ja vaimsele tervisele. Migreen on tugevalt psüühikaga seotud ja kui inimesel esinevad ka ärevus, depressioon või bipolaarsus, tuleks kindlasti tegeleda ka nendega,“ selgitas arst.

Allikas: Virtuaalkliinik.ee

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700