Autor: Sekretär.ee • 28. juuli 2021

Spordibioloog Kristjan Port: enda aktiivsust hinnatakse sageli tegelikkusest paremaks

Liikumise jälgimine ja muutmine tehnoloogia mõjul on juba mõnda aega kasvutrendis ega kuulu enam ainuüksi tippspordi valdkonda. Spordibioloog Kristjan Port selgitab, kuidas on oma terviseandmete lihtsam jälgimine mõjunud soovile parandada oma saavutusi ja liikumisharjumusi.

Kristjan Port
Autor: Priit Simson

Äsja avatud olümpiamängud ja nende raames rakendatav uusim tehnoloogia on heaks näiteks sellest, kuidas spordi- ja tervisevaldkond on tänu digitaliseerimisele ja tehnoloogilistele uuendustele viimaste aastate jooksul tohutul kiirusel arenenud. Tallinna Ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Porti sõnul on innovatsioon spordi- ja tervisevaldkonnas seotud täna eeskätt just erinevate näitajate ja tulemuste monitoorimisega.

“Inimeste arvamused nende kehalisest aktiivsusest ja tervisliku eluviisi mõõdikutest ei lange tihti kokku tegelike näitajatega, kusjuures enda panust hinnatakse sageli tegelikkusest paremaks,” märgib Port. Samas nendib ta, et see fakt ei ole inimeste motivatsiooni vähendanud ning pigem eelistatakse kursis olla adekvaatsete andmetega.

Huvi kasvu terviseandmete monitoorimise vastu kinnitab ka tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. “Tavakasutajate huvi tervise ja sportimisega seotud andmete kättesaadavuse ja analüüsimise vastu on tõusnud just viimastel aastatel, aga eeskätt pandeemiaperioodil, mil on hakatud otsima randmele seadmeid nii vere hapnikusisalduse mõõtmiseks kui naha temperatuuri pidevaks monitoorimiseks,” märgib ta.

Tehnoloogia positiivne või negatiivne mõju inimesele on individuaalne

Tehnoloogia kasutamise efekt on Pordi sõnul kahesuunaline ja oleneb inimesest endast - ühest küljest väheneb kehalise töö vajadus, samas kui teisalt aitavad igapäevaselt kasutatavad vidinad monitoorida igapäevast liikumist ning motiveerivad suurendama kehalist aktiivsust.

Tänavapildis väljendub see spordibioloogi sõnul eeskätt just aktiivsusmonitoride ja nutikellade suurenenud kasutuse näol, mida täna lisaks sammude ja sporditulemuste mõõtmisele rohkelt ka muu terviseinfo jälgimiseks rakendatakse. “Nii näiteks pööratakse üha enam rõhku just taastumisega seotud näitajatele - olgu nendeks siis une või südametööga seotud statistika jälgimine ja analüüs,” lisab Mishina.

Ka Port kinnitab, et inimeste liikumisharjumuste muutumisel olnud oluline roll isolatsiooniperioodil. “Oma osa mängib siin näiteks kaugtöö suurenemine, kuna inimestel vabanes aeg transpordilt ja töölt, mida asuti osaliselt kasutama kehalise aktiivsuse parandamiseks. Nii on muutunud populaarseteks abivahendiks virtuaalsed treeningud ja koostegevused ning uutmoodi mõõduvõtmised. Samuti on loodud lühikese ajaga mitmed nutikaid koduseid trenažööre, arendatud veebiteenuseid ja toodud kasutusse mitmeid huvitavaid sensoreid,” kirjeldab ta.

Sellegi poolest otsitakse tema sõnul täna jätkuvalt lahendusi küsimusele, kuidas motiveerida tehnoloogia abil inimesi kindlaid tegevusi jätkama ja kuidas n-ö ravikuulekust suurendada, et kasvatada tehnoloogia abiga inimeste iseseisvust ja samal ajal vähendada arstide ning liikumisvaldkonna spetsialistide koormust. Selle hulka kuulub tema sõnul ka kodusel ravil olevate patsientide kaugjälgimisseadmete arendamine, mille puhul näeb Mishina tulevikus nutikelladel varasemast veelgi olulisemat rolli.

Orienteerumine andmete ülekülluses teeb õigete otsuste langetamise keeruliseks

Spordibioloog tõdeb, et kui varem oli keha talitlusi kajastavatest andmetest pigem puudus, siis nüüd on tavakasutajale üha kättesaadavamate lahenduste olemasoluga tekkinud küsimus andmete tõlgendamise kohta, et muuta need endale kasulikeks otsusteks. Seda peavad Mishina sõnul silmas ka tehnoloogia arendajad, kes on lisanud uutesse seadmetesse üha visuaalsemaid kokkuvõtteid tervisenäitajate kohta ning loonud personaalsed virtuaaltreenerid, mis kasutaja andmestikule toetudes just temale mõeldud treening- või unenõuandeid jagavad.

“Lähitulevikus oodatakse näiteks nutikelladelt ka veresuhkru mõõtmise võimalust ja kehatemperatuuri püsivat monitoorimist, mis lihtsustaksid paljusid seniseid tervisetoiminguid ja annaksid kasutajale lisaks mugavusele kindlustunde enda või oma lähedase tervise osas,” märgib Mishina. Port usub, et lisaks sellele näeb sporditehnoloogia vallas järgmise viie aasta perspektiivis veelgi täiustunud andmeid, mis tekivad kehalt signaale kogudes ja millele lisandub rohkem personaliseeritud teenuseid, sealjuures fookusega just heaolul, mille pakkumiseks hakatakse veelgi enam tehisintellektiga seotud tööriistu rakendama.

Sellised eeldused muudavad Mishina sõnul ka tehnoloogia kasutajaskonda. “Kui näiteks täna on kaks kolmandikku nutikellade omanikest valdavalt 30-40-aastased mehed, siis prognooside kohaselt see vanusepiir tõuseb ning kasutajaskond laieneb tugevamalt ka naispoolele,” märgib ta ja lisab, et samuti on kasvamas vanema põlvkonna kasutajaskond. “Nende jaoks on tehnoloogia abil nähtav terviseinfo muutunud üha väärtuslikumaks ja samas lihtsamini kättesaadavaks.”

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700