Autor: Sekretär.ee • 4. august 2021

Enne, kui küsid töötajalt infot vaktsineerimise kohta või korraldad ise oma töötajate vaktsineerimise, kontrolli kas:

1. Sul on hinnatud töökeskkonna riskianalüüsis töökeskkonna bioloogilised ohutegurid?

Loe lähemalt: koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur

2. Kas oled kavandanud meetmed bioloogilise ohuteguri maandamiseks?

3. Kas oled riskianalüüsi tulemusi ja tegevuskava töötajatele tutvustanud ning tutvustamise registreerinud?

Meetmeteks võivad olla näiteks:

•Viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks – ehk korraldada töö selliselt, et kolleegidega/klientidega puutuks kokku võimalikult vähe töötajaid. Selleks, et töötajad puutuksid võimalikult vähe klientidega kokku võib näiteks korraldada nõustamine mitte kokkusaamistel, vaid teha seda telefoni või Skype teel, korraldada pakkide üleandmine selliselt, et kuller ei peaks kliendiga vahetult kokku puutuma.

•Hea praktika kontaktide vähendamisel on ka samade inimeste hoidmine ühes vahetuses - kui varasemalt liikusid töötajad vahetuste vahel ja seetõttu puutusid kokku rohkemate kolleegidega, siis nüüd on vahetuses kindlad inimesed.

•Meetmete rakendamise alla kuulub ka abinõu, kus tööruumi (kauplusesse, teenindussaali) pääseb piiratud arv kliente ning nende liikumisteed ja lubatud seismise kohad on märgistatud - inimesed suunatakse hoidma distantsi.

•Korraldada nakkusohtlike materjalide käitlemine (nt kasutatud tasurätikute) koristamine nii, et vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda või hoida nende esinemine töökeskkonnas võimalikult madalal tasemel. Koristaja võtab prügi prügikastist välja koos prügikotiga, mitte ei võta asju sh nakkusohtlikke prügikotist välja.

•Vaadata üle koristustegevused, kas need on piisavad ka praeguses olukorras. Mõelge läbi, kui tihi on vajalik koristada ja pindu desinfitseerida. Kes koristab, vajadusel rääkige töötajatega läbi, kui koristamine ei ole nende tavapärane tööülesanne. Soetage koristamiseks ühekordsed kindad, et koristaja ei puutuks koristades nakkusega kokku.

•Tööandjal on kohustus jälgida, et töötajad teeksid tööd õigesti. Nüüd tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kas töötajad järgivad hügieeninõudeid st pesevad ja desinfitseerivad käsi.

•Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt vajadusel maski kandmise kohustuse kehtestamine. Kui tööandja on maskikandmise kohustuse kehtestanud siis töötaja peab maski kandma.

•Vaktsineerimise võimaluse tagamine töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Ehk tööandja peab korraldama vajadusel töötajate vaktsineerimise, kui see võimalik on. Seda, millistele töötajatele peab tööandja vaktsineerimise võimaldada, on võimalik arutada koos töötervishoiuarstiga.

•Võtta kasutusele ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida. Kaitsemeetme kasutuselevõtmisel tuleb eelistada ühiskaitsemeetmeid ja -vahendeid isikukaitsevahendite kasutamisele. Näiteks eelistada kliendi ja klienditeenindaja vahele klaasseinte paigaldamist ja klientide arvu vähendamist ning vahemaade suurendamist maskide kasutamisele. Maskide kasutamise miinuseks klienditeeninduses on see, et suu ees olev mask raskendab suhtlemist, samas klaas aga suhtlemist nii palju ei sega.

3. Millised meetmed oled ette näinud töökeskkonna tegevuskavas?

Mõelge läbi tegevused juhuks, kui selgub, et teie töötaja või klient on viirusekandja (haigestunud). Mõelge läbi kellele tuleb info kindlasti edastada. Näiteks personalijuhile või -spetsialistile, kes omakorda teavitab haigestunud töötajaga (kliendiga) kokku puutunud töötajaid ning lepitakse vajadusel kokku, milliseid ülesandeid töötaja saab teha kodutööna karantiinis viibides. Samuti kuidas toimub vajadusel ruumide desinfitseerimine. Hea oleks firmad ja nende kontaktid enne välja otsida, et siis kui teenust vaja peaks minema ei pea enam hakkama turu-uuringuid tegema.

4. Kas oled töötajatele tutvustanud töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi ja tegevuskava?

Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõtmist tuleb nendest ka töötajaid teavitada. Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Ka kiirel ja segasel ajal tuleb leida see aeg, et töötajatega suhelda ning neile selgitada, miks reeglid on kehtestatud ning miks nende täitmine on oluline.

5. Kas oled töötajatele selgitanud, miks, millise perioodilisusega ja mil moel küsid infot vaktsineerimise kohta?

Koostöö ja omavaheline suhtlus on töösuhetes alati väga olulised, eriti aga praeguses keerulises olukorras. Probleemid, mis praegusel ajal seoses koroonaviirusega tööinspektsiooni jõuavad on enamasti seotud sellega, et tööandja ei ole töötajatele selgitanud, milliseid meetmeid ta kasutusele on võtnud või kavatseb võtta ning kuidas need töötaja tervist kaitsevad. Teine pool probleemist on see, et tööandja ei kuula töötajate muresid ning ei võta nende hirme tõsiselt. Seega töötajate teavitamine, omavaheline suhtlus ja kuulamine on väga olulised.

Kui tööandja on saanud riskianalüüsi tulemuseks, et vaktsineerimise nõue on vältimatult vajalik ning vastanud eelnevatele küsimustele jaatavalt, siis saab kõne alla tulla ka töötajatelt vaktsineerimise tõendi küsimine. Kui sellisele järeldusele jõutud ei ole, siis ei saa ka nimetatud tõendit küsida.

Allikas: tööelu.ee