Autor: Virtuaalkliinik.ee • 11. august 2021

Katkend Robyn Conley Downsi raamatust "Hüva enesetunde efekt".

„Mõtteviis“ on sõna, mida kuuleb justkui igalt poolt, kuid seda kasutatakse nii paljudel viisidel, et tegelikku tähendust on keeruline mõista. Kuigi võib tunduda, et mõtteviis on uus imerohi – „Ainult head vaibid!“, „Mõtle positiivselt!“, „Kümme viisi, kuidas muuta mõtteviisi meeleolukamaks!“ –, ma, tõesõna, võpatan kergelt, kui näen midagi niisugust sotsmeedia voos välkumas. Mõtteviis sisaldab endas palju rohkemat kui positiivselt mõtlemist, avalikke deklaratsioone või mantraid. Mõtteviisi ja positiivsuse samastamise häda on, et see eirab inimaju keerukust ja vihjab, et kui soovitud tulemusi ei saa, oled süüdi selles, et ei mõtle piisavalt positiivselt.

Kui sa tõepoolest positiivselt mõtleksid, jõuaksid ju tulemusteni? Tahad kaalu kaotada? Mõtle positiivselt! Üritad perekonda kasvatada? Hoolitse selle eest, et mõtleksid positiivselt! Tahad ülikoolidiplomit? Pead positiivselt mõtlema! Soovid töö juures edu saavutada? Positiivsust, tibuke! Ja kui need ei teostu? Siis ei mõtle sa piisavalt positiivselt. Kuid mis siis, kui üritad positiivselt mõelda, aga on sant päev ja pähe poeb negatiivne mõte? Sa mitte ainult ei hülga positiivset mõtlemist, vaid ka süüdistad end selle pärast. Ja tsükkel jätkub.

Muidugi ei ütle ma, et heidetagu positiivsus üle parda; väidan vaid, et „positiivne mõtlemine“ ja „deklareerimine“ ei ole sama, mis on mõtteviis. Väidan ka, et tulemuste saavutamiseks ei pea kogu aeg positiivselt mõtlema ega kõiki tundeid ja emotsioone maha suruma. Ikka võib ette tulla halbu päevi või eneses kahtlemise hetki ja tagasilööke. Põrgusse, vahel võib isegi negatiivseid mõtteid tulla.

Mõtteviisi puhul käib jutt millestki rohkemast. Imeline aju on võimas osa sinust, seega tähendab mõtteviisist kõnelemine, et uurime põhjalikult aju ja mõtleme mõtlemisest. Metatasand, aga püsi kannul. Nagu ütlesin, mõtteviis ei ole mõte iseenesest, katse mõtteid kontrollida või püüe mõelda ainult õnnelikke mõtteid. See ei ole enese sundimine, et rabaksid muudkui kõvemini tööd või oleksid keegi, kes sa ei ole. Mõtteviis on see, kuidas sa tegelikult mõtled: sügavalt juurdunud mõttemustrid, mida võib-olla isegi ei teadvustata, sest need on peaaegu automaatsed. Ja sügavalt juurdunud mõttemustrid? Need mõjutavad kõike, alustades info töötlemise viisist ja harjumuste kujundamisest otsuste langetamise viisini välja. See kõik kokku mõjutab tegutsemist ja käitumist ning lõpptulemusi. Mõtteviis on tõeliselt võimas asi.

Mõtteviis lahti seletatult

Mõtteviisi kontseptsioon tundus mulle omal ajal üsna hägune. Teadsin, et sellel, miks ma nii kõvasti pingutan, aga tulemusi ei näe, peab olema põhjus. Aju toimimise neuroteadusesse ja psühholoogiasse süvenemise järel sai selgeks, kui oluline on mõtteviis. Ja ikkagi nägin vaeva, et seda defineerida. Tundus, et terminit kasutatakse nii paljudel viisidel, et mul oli keeruline selle tähendust mõista. Pärast teadustöödesse kaevumist suutsin siiski lihtsa definitsiooni moodustada.

See, mida me käsitleme mõtteviisina, on sisuliselt hulk ajus korduvalt esile kerkivaid mõttemustrite tsükleid. Ülidünaamiline mustrikogum paneb aluse igapäevaseid tegusid ja selle kaudu ka saavutatavaid tulemusi mõjutavale ahelreaktsioonile. Nimetan selle reaktsioonide kogumi mõtteviisitsükliks. Mõtteviisitsükkel toimub üha uuesti ja uuesti, päev päeva järel, ning aja jooksul tugevnedes muutub reaktsioon niivõrd automaatseks, et sageli me ei märkagi, kui see aset leiab.

Unknown body type: x-im/banner-list

Mõtteviisitsükkel toimub neljas selgelt eristatavas etapis. See käib nii.

1. Omandad infot või koged midagi. Ütleme näiteks, et kogemus on trennist puudumine.

2. Kogemus vallandab ajus olemasoleva mõttemustri. Võimalikke mõttemustreid on küll lõputult, kuid et asja lihtsana hoida, vaatame vaid kaht näidet. Esimene mõttemuster: „Assa, trenn jäi vahele. Keerasin täiega nässu.“

Teine mõttemuster: „Kiire aeg, pole hullu.“

Need kaks võimalikku mustrit esindavad mõttelist teede hargnemist. Kuigi kogetud on sama asja (trenn jäi vahele), erinevad mõttemustrid täielikult.

3. Kuna mõttemustrid erinevad, vallandavad need erinevaid tegusid.

Näiteks esimene mõttemuster – „Assa, trenn jäi vahele. Keerasin täiega nässu.“ – vallandab järgmisel päeval trenni mitte minemise, sest võimalused näivad binaarsed, kas sajaga teha või täiesti lõpetada. Teine – „Kiire aeg, pole hullu.“ – vallandab järgmisel päeval lühema trenni valimise, sest tead, et edasiliikumiseks on palju võimalusi.

4. Tegu toob kaasa tulemuse, tagajärje. Päriselus on tagajärg mõtteviisitsükli viimane etapp ja ilmselt on see sulle kõige tuttavam. Kuna me kõik tahame tulemusi, kaldume liigselt neile keskenduma.

Kuidas oma mõtteviisi muuta ja hüva enesetunde efekti kogeda, loe lähemalt Robyn Conley Downsi raamatust "Hüva enesetunde efekt. Kuidas väikeste asjade kaudu muuta suuri ja end sealjuures hästi tunda".