Autor: Sekretär.ee • 19. august 2021

Tööheaolu uuringu tulemustest joonistus välja väga selge profiil kõige kurnatumast töötajast. Suurima tõenäosusega on ta oma parimas tööeas firma võtmeisik – juht või ettevõtja – kes elab mõnes Eesti suurematest linnadest. Need on positsioonid, kuhu kriisi tippajal koondus vastutus võtta vastu kiireid ja keerulisi otsuseid.

Töötajaid valdab tõsine stressiseisund

35-54-aastaste vanusegruppi kuulunud vastajate sõnul ilmutab salakaval tööstress end peamiselt pidevas väsimustundes, aga ka negatiivses meeleolus ja keskendumisraskustes. Prööm tunneb muret selle üle, et äärmuslikematel juhtudel tõid inimesed koguni välja, et tööstressist tingituna vältisid nad klientide või kolleegidega suhtlemist ega tahtnud hommikuti tööd alustada. Tema sõnul on see märk juba väga tõsisest stressiseisundist.

Tendents on seda enam murettekitav, et iga kümnes 35-44 aastane ei tee stressi leevendamiseks mitte midagi, sest ei oska kuskilt alustada. Pea sama palju leidub neid, kes ei pööra stressiilmingutele tähelepanu, sest on juba leppinud, et see on vastutusrikka töö lahutamatu osa. Võrreldes teiste vanusegruppidega leidus nii 35-44 kui ka 45-54 aastaste seas poole rohkem inimesi, kes kasutavad stressi leevendamiseks rahustava või uinumist soodustava toimega toidulisandeid.

Tööandjad saavad toeks olla

Pröömi sõnul selgub uuringust, et tegelikult on hädas töötajatel mitmeid ettepanekuid, kuidas tööandja saaks terviseteemades neile tänasest enam toeks olla. Kõige kurnatumate töötajate vanusegruppi kuuluvad inimesed tõid peamiselt välja, et ootaksid tööandjalt oma tervise toetamiseks spordikulude kompenseerimist ning tervisekindlustust, mis võimaldab näiteks kiiremini eraarstile saada ning annab parema ligipääsu taastusraviteenustele ja ennetavatele tervisekontrollidele.

Ligi viiendik selles vanusegrupis inimesi oleks tänulik, kui saaksid töötada madalama osakoormusega, umbes sama paljud tähtsustasid juhtkonna valmisolekut tervislikel teemadel rääkida ning emotsionaalselt toeks olla. Pröömi arvates polegi raha kõige olulisemad. Inimesed tahavad olla märgatud ja tunda, et neid ümbritsevad inimesed hoolivad siiralt neist ja nende tervisest.