Autor: Sekretär.ee • 21. september 2021
Kollektiivlepingute laiendamine sai konkreetsemad piirid
13. septembril riigikogus vastuvõetud seadusemuudatustega kehtestatakse uued kollektiivlepingute laiendamise tingimused. Töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimusi saab nüüd kogu sektorile laiendada juhul, kui selles on kokku leppinud töötajad ja tööandjad, kes täidavad kindlad esinduskriteeriumid. Muudatustega viiakse kollektiivlepingu laiendamine vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega.
Foto: Unsplash
„Oluline on tagada töötajatele vajalik kaitse ja õiglased töötingimused, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll. Samal ajal on mõistlik, et laiendamise kokkulepe on sõlmitud tööandjatega, kes annavad tööd kaalukale osale sektorist. Tähtis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning läbirääkimistest teavitataks avalikult kõiki töötajaid ja tööandjaid, keda muudatus võib mõjutada,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Muudatustega võimaldatakse taas kollektiivlepingute laiendamist, nähes ette kindlad esinduskriteeriumid: kollektiivlepingu tingimuste laiendamises võivad kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühing või ametiühingute liit, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget ning teise poolena tööandjate ühing või liit, kes annavad tööd vähemalt 40% tegevusala töötajatele. Laiendatava kollektiivlepinguga on võimalik ühineda ka tööandjate ühingusse või liitu mittekuuluvatel tööandjatel. Enne kollektiivlepingu tingimuste laiendamist on läbirääkimiste pooltel kohustus avalikult informeerida kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse ning nendega konsulteerida.
Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
Vastuvõetud seadusemuudatused suurendavad ka töötajate esindajate ja haavatavamate sihtgruppide kaitset töösuhtes. Ametiühingute seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse muudatustega kohustatakse tööandjat, kelle ettevõttes on mitu usaldusisikut, andma usaldusisikutele senisest enam vaba aega usaldusisiku rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks. Töölepingu seaduse muudatustega suurendatakse hüvitise määra, mida makstakse juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga. Hüvitis tõstetakse kuuelt kuult 12 kuule.
Seaduse muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.
Allikas: tööelu.ee
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!