Autor: Jelena Tsvetkova • 20. september 2021

Kuidas coachingut inimeste juhtimises kasutada?

Kuidas aitab coaching juhti tema mõtteviisi kujundamisel ja töös inimestega? Mil moel seda oma töösse rakendada?
Jelena Tsvetkova, Elisa kõneteeninduse tiimiliider

Juhiks kasvamise tee ei ole kunagi kõigil ühesugune ning selle kurvid on väga erinevad. Omaette põnevad on esimesed kilomeetrid, kus tuleb astuda “lavale” oma uute inimeste ette ning kujundada juhi käekiri. Milliseks juhiks ma tahan saada? Kuidas oma inimestega suhelda? Kui palju anda neile vabadust? Minu jaoks on aidanud nii enda kui juhi kujundamisel ning ka inimeste juhtimisel coachingu metoodika.

Leidsin tee coachinguni siis, kui mul olid elus keerulised kriisihetked ja tundsin, et vajan mingit muutust. Kust alustada? „Kui tahad maailma muuta, siis alusta endast“ – võtsin selle mõtteviisi alusel toimetamise endale eesmärgiks ja alustasingi iseendast. Hakkasin oma elu uuesti ehitama. Lihtsustatult ja kokkuvõtlikult on ka coachingu üks alustalasid, et inimene ise peab leidma vastused, coach saab talle olla ainult toeks. Coach küsib, aga ei ütle ette vastuseid. Vastused peavad tulema inimese enda seest.

Esimene ja suurem väljakutse, mida coaching mul aitas lahendada, oligi tegelikult juhi ametisse kandideerimine. Minu tolleaegne karjääriunistus oli inimesi juhtida. Töötasin selle nimel teadlikult. Ometi ei olnud ma seda veel saavutanud. Alustades aga coachingu sessioone, õnnestus mul aastaga juhina tööle asuda. Kuidas? Olin ka enne juhiks kandideerinud, kuid alati jäi natuke puudu. Pärast coachingu kursuste läbimist tundsin, et mul oli tööintervjuul palju rohkem öelda ja teadsin, kuidas oma ideid ellu viia. Selle praktika abil analüüsisin oma nõrku kohti ja tugevusi ning kaardistasin, mida on vaja juurde õppida. Mul oli selleks hetkel vajalikud tööriistad ja uus mõtteviis ning hakkasin inimesi teisiti mõtestama.

Coaching aitab mind ka tänases töös tiimi juhtimisel. Siin on mõned soovitused, mis võiksid ka teistele kasuks olla, otsustades millal ja kuidas seda praktikat kasutada:

• Juuruta mõtteviisi, et kõik inimesed on võrdsed ja väldi ülevalt alla juhtimisstiili

On suur väljakutse uue tiimi ette otsa asuda, eriti kui varasemat juhi kogemust pole. Võtsin coachingust kaasa mõtteviisi, et kõik inimesed on võrdsed, mistõttu ei ole juht kuidagi teistest parem. Soovitan seda meeles hoida ka kõigil teistel. Minu tiimis olid tol hetkel ees juba väga tugevad spetsialistid. Kuna aga ka valdkond oli minu jaoks uus (olin enne kõnekeskuse tiimi juhtimist töötanud tehnilise toe alal), siis ma ei olekski saanud minna nende ette ja hakata rääkima, kuidas midagi peaks tegema. Mul puudus valdkonnaspetsiifiline teadmine. Selle asemel küsisin küsimusi. Me arutlesime ja pidasime nõu. Sellise tegutsemisviisiga leidsin kiirelt oma inimestega kontakti ja sisseelamine ning omaks võtmine sujus ladusamalt. Kasutasin alati meie-vormi ja vältisin teie-mina vastandumist.

• Õpi oma inimesi kuulama

Coachingus on märgiline tähtsus inimeste kuulamisel. Iga juht peaks oskama oma inimesi kuulata. Ja mitte lihtsalt kuulata, vaid tõesti mõttega kaasas olla. Seda ei tohi teha ainult n-ö linnukese pärast või kuna see on ametijuhendis kirjas. Olen kogenud, et teadlikult kuulates muutub inimeste suhtumine kohe. On hulga lihtsam nendega ühele lainele saada, neil on kergem tulla minult nõu küsima või oma mõtteid jagada.

• Julgusta inimesi vastutust võtma ja luba neil ka päriselt vastutada

Mulle on coachingu kõrval alati sümpatiseerinud ka psühholoogia. Kui psühholoog vaatab tagasi ja inimese minevikku, siis coach hoopis tulevikku. Inimesed ongi harjunud üldjuhul vaatama tagasi tehtule ja sageli ei taheta vastutust enda peale võtta. Coachiva juhtimise toel saab töötajaid aga suunata mõtlema tulevikule. Jällegi läbi küsimuste. Juhina saan inimeste fookuse suunata mõtteviisilt „alati on nii tehtud“ hoopis mõttele, kuidas tema konkreetselt võiks midagi tulevikus teha. Läbi selle, et inimene jõuab ise nende vastusteni, võtab ta ka hulga lihtsamini vastutuse.

Vastutuse võtmisega käib ka kaasas juhi oskus tõesti oma inimestele vastutus anda. Ei ole jätkusuutlik pidevalt iga üksikut detaili oma inimeste töös üle kontrollida. Pean juhina oma inimesi usaldama ja olema valmis neile ka välja näitama, et nad tõesti saavad ise otsustada. Hea näide on puhkuste aeg. Alguses olin oma puhkuste ajal ikka aeg-ajalt arvuti juures ja abistasin inimesi. Sel aastal otsustasin, et lülitan end täielikult välja. Rääkisin meeskonnaga ja andsin ühele tiimiliikmele konkreetse vastutuse tulemusi jälgida. Kui tagasi tulin, oli kõik tehtud ja kontrolli all. Seega – selge kommunikatsioon, toetus ja julgustamine aitavad kaasa, et inimene suudaks võtta vastu otsuse, et ta tõesti vastutab ja leiab selles olukorras ise lahendused, ilma et kohe peaks juhi poole pöörduma.

• Süüdistamise asemel küsi: mis on lahendus?

Kipume sageli esimese asjana otsima süüdlasi, mitte lahendust. Lihtne on ju öelda, et sina tegid, sina oled süüdi. Aga kas sellest on ka kasu? Coaching õpetab leidma lahendusi. Ka juhi eesmärk peab olema jõuda võtmeni, mis aitab olukorral laabuda. Ja taaskord tuleb seda teha üheskoos oma inimestega.

• Värbamine – näe inimese potentsiaali, mitte spetsiifilisi oskusi

Minu jaoks on juhina olnud coachingust kasu ka inimeste tööle võtmisel. Värbamisel vaatan eelkõige inimese soovi ja tahet. Alati pole olulised teadmised või puudused. Olen coachiva juhtimisstiili abil aidanud inimestel nende tugevused ja nõrgad kohad leida ning nad on teadvustanud oma potentsiaali konkreetses rollis õnnestuda.

• Ära karda ka ise juhina coachi abi kasutada. Meil on näiteks ettevõtte praktikas kasutusel grupi-coachingu sessioonid, millest on abi ja toetus oma tiimiliikmete paremal mõistmisel ja koos oma inimesega ühiste eesmärkide seadmisel. Näen enda kogemusel, et sise-coachi kui kõrvaltvaataja pilgust on suur kasu nii noortele kui ka juba kogenud juhtidele.

Ja lõpetuseks – Ainult coachivas stiilis ei saa juhina töötada. On olukordi, kus juht peabki olema ise otsustaja rollis ja vastuseid andma. Aga on lugematul arvul situatsioone, kus on kõige tulemuslikum see, et tiimiliikmed ise otsustavad ja vastutavad. Ja uskuge, need tulemused on hoopis teistsugused ja paremad sellest, kui mina juhina oleksin öelnud: „teeme nii, sest see on ainuõige“.

Loo autor: Jelena Tsvetkova, Elisa kõneteeninduse tiimiliider

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700