Autor: Piret Kask • 15. oktoober 2021

Circle K personalijuht: karjääri tegemine ei ole enam primaarne

Tööjõupuudus ei ole ühelegi sektorile enam uudis. Kuidas aga leida töötajad, kui tööle kandideerijate ootused nii tööle kui tööandjale on kiires muutuses, arutleb Circle K Eesti personalijuht Piret Kask.

Autor: Unsplash

Kuna tööjõukriis on teenindussektoris kestnud juba pikalt, tõdeb Kask, et praeguseks on jõudnud see sektor ülikriitilisse seisu. See tähendab, et nad on pidanud kaaluma ka vajadust osade oma teenindusjaamade lahtiolekuaegade lühendamiseks, kuna neil pole lihtsalt piisavalt inimesi, et vahetusi täita.

Tema sõnul on tööandad täna väga keerulises olukorras, mis paneb personalipoliitika põhimõtteid ümber hindama, sest ootused tööle ja tööandjale on väga kiiresti muutunud. Ta lisab, et ootused tööle ja tööandjale muutuvad nii kiiresti, et ei jaksa enam järge pidada. Tööandjad peavad painduma üha rohkem töötaja järgi – küsimus on, kui kiiresti ja mil määral on võimalik seda teha. Lisaks toob ta välja kolm läbivat trendi, mis teenindussektori tööd enim mõjutavad.

Rohkem inimlikkust töötajate vastu

Kui veel paar aastat tagasi oli tööle kandideerija suurim huvi saadav palganumber, siis üha enam tehakse otsus ettevõtte suhtumise järgi. „Kandideerijad ootavad, et neid väärtustatakse ja hinnatakse ka inimesena, mitte ainult oskuste järgi. Ettevõttega sarnastele väärtustele pööratakse aina enam tähelepanu. Samuti on oluline familiaarne töökeskkond, kus puudub traditsiooniline juhtimishierarhia ning kus on nii-öelda kogukonnatunne,“ kirjeldas Kask.

„Sõbralikud kolleegid ja juht, kes on alati sinu jaoks olemas, on tänapäeval juba kohustuslik. Samuti avatud suhtlusstiil, kus töötajad võivad juhi poole alati küsimustega pöörduda, ning tunnetus, et nende murele pööratakse tähelepanu,“ selgitas Circle K personalijuht.

Ta usub, et just tänu avatud töökeskkonna ootusele, on ettevõtted keskendunud võtmefiguuride koolitamisele, lisades traditsioonilisse koolitusprogrammi üha enam ka mentorlust ja vaimsuse elemente. „Olen palju mõelnud sellele, kas empaatilist suhtlust ja juhtimist peaks hakkama õpetama juba maast madalast. Tänapäeval on veel piisavalt palju juhte, kellel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused, et empaatilist juhtimist praktiseerida,“ lisas Kask.

Lõpp pikkade vahetuste ajastul

Klienditeenindaja töö eripäraks on graafikuga töö, kus vahetuse ajal tehakse pikk tööpäev ning seejärel puhkepäev. „Täna seisame aga silmitsi olukorraga, kus tööle kandideerijad soovivad üha lühemaid vahetusi, mis kestavad maksimaalselt 6-8h. Kuigi soovime oma töötajatele pakkuda võimalikult palju paindlikkust, siis tööandja paneb see küllaltki keerulisse positsiooni,“ lausus Kask.

Tema sõnul on lühematest vahetustest töötajate graafiku kokku klapitamine ülisuur väljakutse. Keeruline on murda staažikamate töötajate mõttemaailma, kes soovivad samamoodi jätkata. „Enam ei ole jätkusuutlik pakkuda pikki 12-tunnised vahetusi, kui see raskendab tööjõu leidmist. Inimesed on hinnanud ümber, mida nad elult soovivad. Paraku suundub kõik selle poole, et soovitakse vähem tööd ja rohkem vaba aega, et tegeleda pere, sõprade või hobidega. Seega ei ole arukas ka sellele vastu võidelda,“ selgitas personalijuht.

Karjääri tegemine pole enam prioriteetne

Kui Y-generatsioonil oli eesmärk karjääri teha, siis nooremaid generatsioone karjäär enam nii palju ei huvita. „Karjääri nimel rabelemine ei ole enam primaarne. Töölt oodatakse kolme peamist tegurit: paindlikkust, hoolivat töökeskkonda ja õigustatud tasu. Kuna üha rohkem rõhutatakse, et tee seda, mida sa naudid, siis on ka tööjõuvoolavus suurenemas, sest hüpatakse erinevate töökohtade vahel ning otsitakse seda õiget,“ selgitas ta.

Lisaks mõjutab olukorda tiktoki-ajastu, kus noortel on võimalus teenida taskuraha, ühendades enda jaoks töö ja vaba aja videoklippide tegemisega. „Tööandjana viib see meid olukorda, kus peame noortele eelnevalt selgitustööd tegema, miks on üldse oluline tööturule siseneda ja seda esmast töökogemust saada,“ lisas Kask.

Niiviisi ongi ühes ettevõttes töötamise aeg lühemaks muutumas, sest vaadatakse ringi ning proovitakse erinevaid ameteid. „Seetõttu peab tööandja olema ka valmis võtma tööle neid, kellel puudub valdkonnas eelnev töökogemus. Tööandja peab arvestama inimese väljaõpetamise ning pikema sisseelamisperioodiga teades, et töötaja kuigi kauaks ettevõttesse jääda ei pruugi,“ ütles Kask.

Circle K personalijuht mõistab, et teenindusvaldkonna töö on intensiivne ning seetõttu ka töötajaid keerulisem leida. Samas usub ta, et ka ettevõtetel endil on võimalik juba täna klienditeenindaja tööd lihtsamaks teha. Samuti peab tööandja ennast kõvasti painutama tööturule vastavaks, et töötajaid leida.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700