Autor: Sekretär.ee • 18. oktoober 2021

Värskest uuringust selgus, et paljud töötajad on viimastel kuudel tundnud tööstressi

Oktoobris viis CV-Online/CV.ee läbi küsitluse uurimaks, milline on töötajate vaimne tervis. Uuringu tulemustest selgus, et suur osa töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi, mis on omakorda põhjustanud ebatervislikke käitumismustreid ning mõjutanud suhteid lähedaste ja perega.
Foto: Pexels

Töötajate vaimse tervise hetkeseisu iseloomustab suur tööstressi osakaal. 71 protsenti töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. Pidev tööstress, millele tähelepanu ei pöörata, võib omakorda viia läbipõlemiseni, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Tehtud uuringust selgus, et suisa 63 protsenti vastanutest on oma tööelu jooksul kogenud läbipõlemist.

Võrdlus aasta taguse ajaga

Uuringust selgus, et võrreldes eelmise aastaga on töötajate vaimne tervis halvenenud. Praeguseks hetkeks on vaimse tervise häireid diagnoositud 19 protsendil töötajatest, kuid 2020. aastal olid vaimsed häired 14 protsendil töötajatest. Suur osa vaimsete probleemidega inimestest, ei julge sellest oma tööandjatega rääkida ning vaid kolmandik on oma tööandjat vaimse tervise häirest teavitanud.

CV-Online’i turundusspetsialist Gertrud Sild tõdeb, et praegune seis, mil töötaja ei julge oma tööandjat vaimse tervise probleemist teavitada, on murettekitav. Ta peab oluliseks sellise töökeskkonna loomist, kus inimesed julgeksid oma probleemidest rääkida. Samuti jääb tema sõnul tööandjate südametunnistusele veendumine, et töötajate koormus poleks liiga suur ja tervistkahjustav.

Tööst tulenev stress mõjutab negatiivselt töötajate suhteid sõprade ja peredega ning samuti on põhjustanud ebatervislikke käitumismustreid või harjumusi nagu näiteks alkoholi tarbimist, regulaarset nutmist või emotsioonide väljaelamist pereliikmete ja sõprade peale. 14 protsenti töötajatest puudub töölt tööst tingitud stressi tõttu.

Tööandjate pakutavad hüved

Võrreldes eelmise aastaga on tööandjate pakutavatest hüvedest enim suurenenud paindliku tööaja planeerimise võimalus (2020 – 26 protsenti; 2021 – 45 protsenti). Samuti on suurenenud tervist toetavate hüvede võimalus (2020 – 33 protsenti; 2021 – 38 protsenti) ning coaching ja/või psühholoogiline tugi spetsialistilt (2020 – 8 protsenti; 2021 – 11 protsenti). Aastaga on aga vähenenud töötajate võimalused enesearenguks ja koolitusteks (2020 – 43 protsenti; 2021 – 39 protsenti).

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700