Autor: Karin Sarapuu; HeBA töötervishoiuarst ja töötervishoiuarstide seltsi esinaine • 20. oktoober 2021

„Aga ma ju tean, kuidas kaste tõsta ja toolil istuda!“

Täiskasvanud inimene veedab pea poole oma elust tööl. Nii on lausa vältimatu, et töö mõjutab tema tervist. Istumine, astumine, tõstmine ja tassimine tunduvad nn ’talupojatarkused’. Ent talupojad elasid keskmiselt 40aastaseks ja olid elu lõpus sageli Vargamäe Sauna-Madise moodi, kes omal jalal enam kõndida ei saanud.

Autor: Unsplash

Enam kui 30% haiguslehtedest, mis kestavad üle 30 päeva, antakse Eestis luu-lihaskonna hädade tõttu. Kui vaadata nende probleemide sisse, siis näeme, et üheks põhjuseks on suur füüsiline koormus tööl, mis omakorda võib olla põhjustatud valedest töövõtetest.

Poes käies ei pane me tähelegi müüjaid, kes kaupa riiulitele asetavad või pagareid, kes pirukaid ahju panevad. Arstina jääb mul aga silma ühetaoliste liigutuste korduv tegemine.

Igapäevane kogemus töötervishoiuarstina kinnitab mu muret – paljudel on töö osaks korduvad tõstmised, kummardumised, tõmbamised või vajutamised, aga vaid vähesed teevad nende vahele vajalikke pause. Töötempo surub peale – kaup peab kiirelt välja saama, kastid ruttu eest ära jne. Pidev optimeerimine ning efektiivsuse kasvatamine viibki selleni, et inimene tõstab ikka mitu kasti korraga. On see ikka efektiivsem?

Ühest küljest justkui jah – kastid saavad sel korral ruttu eest ära. Aga kui nende kastide tõstja end vigastab ja jääb haiguslehele, on edasine efektiivsus ju null. Töötaja jääb koju, tööprotsess takerdub, halvemal juhul peab kolleeg veelgi kiiremini tegema ära oma töö ning haiguslehel oleva kolleegi oma takkapihta. Kahju kannatavad nii töötaja, kes on haige ning kelle töövõime on kahjustatud, kui tööandja, kelle ettevõtte töö on häiritud. Rääkimata võimalikest kahjuhüvitustest, kui töötajal peaks juhtuma tööõnnetus või diagnoositakse kutsehaigus.

Tööinspektsiooni andmetel registreeriti eelmisel aastal 22 uut kutsehaigestumise juhtumit, noorim haigestunu oli 42aastane. Tööst põhjustatud haigestumist oli mullu 87 juhul. Enamiku tööga seotud haigestumisi põhjustab endiselt füsioloogiline ohutegur, milleks on suur füüsiline koormus, sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused. Need ohutegurid põhjustavad ca 84% tööga seotud haigestumistest. Tööst põhjustatud haigestumise, diagnoosi, mis üldjuhul eelneb kutsehaigusele, sai näiteks 26aastane õmbleja, kellel diagnoositi halvast töökorraldusest tulenev tööga seotud vaimne ja füüsiline pinge, mis mõjub juba tervisele. Tööga seotud haiguse väljakujunemiseks piisab suhteliselt lühiajalisest kokkupuutest tugevalt mõjuva ohuteguriga, ent tervis võib saada kahjustatud kogu eluks.

Luu- ja lihaskonna vaevused pole ainult füüsilise töö tegijate probleem. Endiselt on kontoritöötajaid, kes istuvad vales asendis, ekraan on valel kõrgusel, tool ei sobi pikalt istuvas asendis töö tegemiseks. Istuva töö osakaal muudkui kasvab. Kui enamikus kontorites pööratakse ergonoomikale täna juba palju tähelepanu, siis uue ajastu kodukontorielu puhul võib see osutuda keeruliseks: pole piisavalt ruumi, kuhu mugav töökoht sisse seada, kasutada on ilma lisavarustuseta sülearvuti, töökoht kipub olema diivanil või tugitoolis ja pauside tegemine on ununenud.

Üha suurem roll on töötajal endal, kes peab mõistma, kuidas oma tööd ergonoomiliselt teha ja kiire töötempo juures puhkepause meeles pidada. Arvutil on oskus meid endasse neelata, veedame seal tunde, et töö saaks tehtud, suhtleme sotsiaalmeedias, loeme uudiseid ning niimoodi võib see kesta aastaid. Keha protesteerivatele märguannetele – kukal kange, õlad pinges ja randmes näriv valu ei pööra tähelepanu ja nii jätkame samas vaimus, hiljem kella aga tagasi ei keera ning siis võib vaja olla juba abi arsti juurest ja apteegist. Targalt, tervist säästvalt töötamine on nagu pensionisammas – mida kauem püsime tervena, seda vähem peame kulutama oma vaevustele vanemas eas.

Võime ju jääda lootma robotitele, kes rutiinse töö kunagi meie eest ära teevad. Või kallitele investeeringutele ergonoomilistesse töövahenditesse. See kõik kindlasti ühel päeval tuleb, sinnani võib aga kuluda aastaid või aastakümneid. Alustada tuleks nüüd ja kohe, näiteks lühikesest pausist, et anda oma kehale ja vaimule puhkust ja taastumist. Tõusid seda lugedes püsti :)?

Allikas: tööelu.ee

Teksti autor: Karin Sarapuu HeBA töötervishoiuarst, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esinaine

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700