Autor: Triin Junson • 19. oktoober 2021

Töötades nii uute teenuste turule toomisega kui ka nende edukuse kasvatamisega, on mu igapäev üks pidev katsetamine ja eksperimenteerimine. Korraga on laual mitu teemat ja väljakutseid on rohkem kui üks. Sisuliselt töötan kogu aeg selle nimel, kuidas kaosest korda luua. See on startup’ide ja uute toodete-teenuste loomise valdkonna eripära. Mind valesti mõistmata – see annabki mu tööle hulga põnevaid varjundeid.

Samas hakkasin ühel hetkel mõtlema, kuidas selles kaoses paremini korda luua, oma tööd efektiivsemalt teha ning tiimiga koostöös ühise eesmärgi poole liikudes kergemini takistusi ületada. Tahtsin teadlikumalt mõista, miks midagi teeme ja kuidas saaks paremini. Teiseks tundsin, et pika hajustöö perioodi jooksul kodus töötades jääb ikka aeg-ajalt puudu n-ö kõrvaltvaataja pilgust – näiteks kolleegist, kelle käest üle laua küsida “Kuule, mis sa sellest arvad?”.

Hakka eksperimenteerima!

Aga kuidas siis kaosest korda looma hakata? Üks võimalusi, kuidas kiiremini tulemusteni jõuda, on eksperimenteerida! Ma saan aru, et see võib algselt kõlada risti vastupidi. Eksperimenteerimine tähendab ju katsetamist, proovimist, pigem ebatraditsioonilise tee valimist ja kunagi ei tea, kuhu välja jõuad. Sellegipoolest tuleb katsetada võimalikult hästi läbimõeldult ning metoodiliselt, et eksperimendist maksimaalset kasu saada.

Kui meil ettevõttesiseselt hakati inimestele pakkuma Kata coachingu kursust, otsustasin osaleda. Olles varem ka eksperimente läbi viinud „The lean startup“ metoodikate järgi, tundus Kata kui järgmine huvitav viis teadmistepagasi täiendamiseks. Olemuslikult on Kata coaching pideva parendamise meetod, mille eesmärk on igapäevaselt juhtidele abiks olla töötajate efektiivsuse parandamisel. Täpsemalt saab iga huviline selle kohta internetiavarustest juurde lugeda, aga olgu mainitud, et esimest korda võttis selle abimehena kasutusele autotootja Toyota. Tänasesse töökultuuri ülekantuna aitabki see tööriist oma igapäeva tööülesandeid läbimõeldumalt ja targemalt korraldada. Ja sellest ei ütle ilmselt ära mitte keegi meist. Infot on ju rohkem kui kunagi varem ja ega tööd pole kellelgi liiga vähe. Alati jääb ju see üks tund päevast puudu... Või on ikka ja jälle ees mingi väike komistuskivi, millest ei saa enda arvates üle ega ümber ning mis takistab meil edasi liikumast.

Kas sa arvad või tead?

Linnulennult kokkuvõttes näeb Kata coaching praktikas ette, et valid endale eesmärgi, mille tahaksid x ajaks saavutada (Näiteks soovid teenuse y kasutajabaasi kasvatada poole aastaga 5 korda). Edasi tuleb luua koostöös coach’iga endale spetsiaalne Kata board ehk hakata kindla struktuuri alusel eksperimenteerima. Endale tuleb seada ka mõõdikud ehk KPI-d, mis toetaksid eesmärgi saavutamist. Läbi mõõdikute tuleb kaardistada nii soovitud seisund (kuhu tahad jõuda?) vs praegune olukord (kus sa täna oled?). Sellele järgneb minu lemmik ajurünnak: mis sind täna takistab, et soovitud seisund eesmärgi täitmiseks saavutada? Ja just nendest takistustest, mis tunduvad kõige ületamatud ning häirivamad, sünnivad mõttemaailma muutvad eksperimendid.

Takistuse lahendamise eksperiment tuleb kirja panna nii detailselt kui võimalik ning defineerida ka oodatav tulemus ja lisada mõõdikud, mille alusel üldse saame mõõta, kas ja mis tulemus saavutati. Oluline on ka seada konkreetne ja mitte liiga pikk tähtaeg. Eksperimendid peaksid olema lühikesed, näiteks nädalased või mõnepäevased. See tähendab, et suured takistused tuleb tükeldada väiksemateks ja lihtsasti hoomavateks – nagu söömisega, väikeseid ampse on lihtsam neelata ja seedida.

Ebamugavad küsimused viivad edasi

Kogu protsessi juures on oluline võtmelüli coach´il, kes sinu teekonda jälgib ja pärast iga eksperimenti aitab kokku võtta. Tähtis on, et see inimene ei ütle sulle, kuidas midagi teha, vaid aitab küsimusi esitades vastusteni jõuda. Miks sa olukorra nii lahendasid? Mis sa arvasid, et juhtub? Mis aga eksperimendi tulemusena tegelikult juhtus? Miks see nii läks? Mida sa kõigest sellest õppisid? Tuleb tunnistada, et vahel on need küsimused väga ebamugavad, eriti alguses. Aga õpid järk-järgult ise paremini oma mõtteid koondama ja usu, kõva häälega välja öeldu aitab enda jaoks sageli mõtteid palju paremini selgeks mõelda, kui neid päevi peas kedrates suudaksid. Eksperimendi lõpus tuleb kõik järeldused ka võimalikult detailselt kirja panna, nii et isegi kuue kuu möödudes neile peale vaadates oskaksid neid tõlgendada ja tehtud meenutada.

Eksperiment eksperimendi haaval hakkadki seda takistuste rada lahti harutama, töötades fokusseeritult ühe suure eesmärgi nimel. Boonus on see, et piisavalt praktiseerides saad ka ise piisavalt kogenuna ühel hetkel coach´i-kingadesse astuda ja aidata näiteks kolleegil või projektiliikmel tema “takistusrada” lahendama hakata.

Minu 7 õppekohta Kata coachingu kasutamisest oma töös:

Miks siis kokkuvõttes selline lähenemine oma tööle on kasulik ja mida võiks sellest kaasa võtta? Siin on mõned tähelepanekud ja uued teadmised, mida õppinud olen:

•Enne mõtle, siis tegutse. Kõlab triviaalselt, aga nii see on. Meetod õpetab sind teadlikumalt oma tegevusi analüüsima ja sellevõrra enesekindlamalt ja läbimõeldumalt järgmisi samme ette võtma.

•Kas ma eeldan või ma tean? Eksperimendid ja nende tulemuste läbitöötamine õpetavad sind teadlikumalt mõtlema ja kategoriseerima, mida sa tegelikult tead või mida arvad teadvat. Mõtle, kui palju vestlusi või argumenteerimisi põhineb meil n-ö kõhutundel. Mis on aga faktid, millel me tugineme? Kata coaching aitab otsuseid ja järeldusi esitada andmepõhiselt.

•Millegi valju häälega välja ütlemine ja kindla kõneviisi kasutamine annab enesekindlust ja mõtteselgust. Kata metoodika sunnib eesmärke välja ütlema nii, nagu need oleks juba saavutatud.

•Olles paari kuu vältel kõik tekkinud takistused kirja pannud, mõistsin, et vahel kaovad takistused iseenesest. Tegutseme alateadlikult ja lahendades üht takistust saab sageli ka hoopis teine asi oma lahenduse. Varem ma seda endale ei täheldanud ega osanud sellest rõõmu tunda.

•Tõhusam koostöö ja ühel lainel olek tiimiliikmetega. Kui alustasin ühe enda tiimiliikme coach´imist, sain aimu, kuidas tema eesmärkideni püüdleb ja mida takistustena näeb. Need võivad nii sinu kui ka kogu meeskonna omadest erineda nagu öö ja päev. Nende lahendamine aitab aga tiimi edukusele kaasa.

•Hea meetod tänases hajusas töökultuuris. Aitab teadlikumalt oma iseseisvaid tööülesandeid analüüsida ja tagasisidet saada. Ning mitte ainult tulemuste osas, vaid ka reaalselt tulemusteni jõudmise osas.

•Eksperimentide sõnastamist võib kasutada ka kogu tiimiga, pannes esmalt paika:

1) Mis on eksperiment?

2) Mis tulemust ootame eksperimendilt ja kuidas tulemusi mõõdame?

… kui eksperiment läbi tehtud, tuleks leida vastused aga küsimustele:

3) Mis tegelikult juhtus?

4) Mida me sellest õppisime?

Selliselt eksperimente läbi viies ei ole läbikukutud eksperimendid nii muserdavad, sest kõlama jäävad alati vastused „aga me õppisime ja teadvustasime seda ja seda…“.

Teksti autor: Triin Junson, Elisa uute teenuste valdkonna projektijuht