Autor: Hanna Jõgi • 22. oktoober 2021

Kuidas veenduda juhi heas vaimses vormis?

Oleme viimastes postitustes keskendunud keskastme juhtide rollile ning teema juhtide vaimne vorm on olnud meie viimaste ariklite keskpunkt. Ja seda üldse mitte juhuslikult. Igapäevaselt enam ja enam näeme ning kuuleme, mis on need probleemid, millega juhid silmitsi seisavad ning järjest ausamalt julgetakse tegeleda ka oma vaimse seisundi hindamisega.

Autor: Unsplash

Kasutades spordi metafoori „treenime, võistleme, võistleme, treenime“ – aga pole tihti aega küsida, kas see treeningplaan on ka õige? Ehk tegelikult võib ettevõttes puududa arusaam, kas peaks midagi rohkem või midagi vähem tegema selleks, et juhtide meeskonnas inimeste vaimne vorm parem oleks.

Juhid – ohustatud liik

Ei ole saladus, et enamike juhtide töö on vastutusest, nendele esitatavatest ootustest ning töö tempost tulenevalt pingeline ja stressirohke.

Lisaks on mul tunne, et läbipõlemine on üldse seotud teatud iseloomuomadustega, mis on juhtidele ühest küljest omased ja teisest küljest ka olulised saavutamise seisukohast. Aga võivad ka valusasti kätte maksta.

Mida rohkem on saavutusvajadust, perfektsionismi, mitte allaandmist, eesmärgile kindlaks jäämist, iseseisvust – seda edukam sageli juht on ja need on paljuski need omadused, mis toetavad juhiks olemist. Aga mündil on alati kaks külge.

Juhtide iseloomuomadused enamasti ei lase neil tunnistada, et midagi on valesti, et nad ei jaksa, et nad tunnevad, et ei vasta ootustele või et nad on ülekoormusest nõrkemas. Ja seda mitte ainult oma juhi silmis, vaid väga sageli ka iseenda silmis.

Juhina on sageli raske tunnistada endale, et ma ei olegi võitmatu. Juhid ei pööra oma vaimsele vormile tihti tähelepanu enne, kui on liiga hilja. Ma arvan, et paljudel juhtidel on see uskumus, et minuga läbipõlemine ei juhtu – „mina olen piisavalt tugev“.

Oluline õigel ajal märgata ja tegutseda

Juhi roll on pakkuda oma meeskonnaliikmetele keskkonda ja tingimusi, et nemad saaksid teha oma parima võimaliku tulemuse.

Juhi edukust näitab see, kui edukas on tema juhitud meeskond. Ja meeskond on nii tugev, kui on selle kõige nõrgem lüli. Vahel ütleb sisetunne, et mõne inimese või tema stressitasemega on midagi valesti, aga ei ole aega, et sellega tegeleda.

Tippjuht ei ole otseselt vastutav oma tiimiliikmete läbipõlemise eest, küll aga on tema võimuses (kohus?) seda õigel ajal märgata ning sekkuda. Oluline on mitte pead liiva alla peita, vaid olukorrale otsa vaadata. Ehk õigeaegne tegelemine juhtide vaimse vormi kaardistamise ja tugevdamisega näitab juhi tarkust, mitte nõrkust.

Lahendus: juhtide vaimse vormi teemalised 1-1 vestlused

Sageli olen inimestega rääkides kuulnud mõtet, et oma otsesele juhile on raske kõikidest muredest ausalt ja avatult rääkida, sest järgmisel päeval on ta endiselt minu ülemus. Lahenduseks võib olla teenus – juhtide vaimse vormi teemalised 1-1 vestlused.

Sisuliselt on need meie poolt läbi viidud individuaalsed vestlused inimestega, et aidata neil kaardistada enda vaimne vorm, õigel ajal näha ohumärke ja ennetada kriise, leida lahendusi.

See ei tähenda, et ühe või teise juhiga peaks midagi halvasti olema, et neid vestluseid pidada. Teisalt võib juhtuda, et mõne juhi vaimne potentsiaal on hoopis alakasutatud ning läbi selle jääb olemasolev ressurss rakendamata. Vestlused on konfidentsiaalsed, eesmärgiga aidata konkreetsel inimesel eelkõige endale ausalt otsa vaadata ja planeerida muutusi.

Lisaks vestlusele ja esialgsetele lahendusvariantidele, milleni jõutakse vestluse käigus, pakume ka nö. järeltuge. Nelja nädala jooksul saab iga juht mõtte või küsimuse lähtuvalt tema enda teemadest, millele suunatakse teda sel nädalal mõtlema. See aitab kaasa, et tekkinud mõtted ei mattuks järgmistel nädalatel argirutiini ja tavapärase töökoorma alla, vaid suureneks võimalus muutuste tekkeks.

Sageli tuleb vestluste käigus välja, et konkreetsele inimesel tundub, et ainult temal on raske. On üsna loomulik, et kõigepealt tekib mõte: „asi on minus“. Ja väliselt võibki tunduda, et kõigil teistel on kõik hästi, aga sageli kui hakata inimestega päriselt rääkima, siis selgub, et suur osa meeskonnast võib maadelda sama probleemiga ning ka peidus olevad probleemiallikad võivad olla üsna sarnased.

Ettevõte saab ülevaate oma juhtide seisundist ja soovitused, kuidas meeskonnaliikmete individuaalset treeningplaani täiendada. Samuti tulevad vestluste käigus pinnale „kivid kingades“ ehk teemad, mis takistavad juhtidel maksimaalselt oma potentsiaali rakendamast. See võib olla näiteks töökorralduslikud küsimused, pinged meeskonnaliikmete vahel, väärtuste ebakõla vms.

Selline „seisundi kontroll“ ennetab juhtide kui võtmetöötajate läbipõlemist või lahkumist organisatsioonist. Negatiivsed stsenaariumid, mille korral tööandja kahju kannatab kuna töötulemused saaksid pikemaks ajaks häiritud.

Mis kasu sellistest vestlustest on?

* Õpetab juhte enda vaimset vormi teadlikumalt märkama

* Leiab üles probleemid, mis muidu võivad pinna all hõõguda

* Maandab pingeid ja parandab suhteid meeskonna sees

* Aitab ennetada juhtide lahkumist

* Aitab ennetada juhtide läbipõlemist

* Annab ülevaate meeskonna tervikseisundist

* Soovitab lahendusi olukorra parandamiseks nii individuaalsel kui meeskonna tasandil.

Millest ära tunda, et Sinu meeskonna juhid vajaksid vaimse vormi teemalisi vestlusi?

* Koosolekud on pingelised

* Inimesed on hädas tähtaegadest kinni pidamisega

* Meeskonnavaim on nõrgenenud

* Inimesed paistavad vähemotiveeritud

* Eesmärgid ei ole saavutatud

* Inimesed on kergelt ärrituvad ja närvilised

* Osad inimesed reageerivad üle, teised on muutunud apaatseks

* Tekkinud on leerid meeskonna sees

* Tööalaselt on pingeline periood

Allikas: Personalidisain.ee

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700