Autor: Sekretär.ee • 10. november 2021

Karjääripööre: Elus tuleb julgeda katsetada ja uurida!

Noored Kooli 5. lennu vilistlane Kristi Saare on olnud inglise keele õpetaja ja kooli õppejuht, kes praegu tegutseb põhiliselt investorina. Kristi on veendunud, et meie kõigi elu on parem, kui meid ümbritsevad hea hariduse omandanud inimesed, kes saavad end teostada ja ühiskonda panustada. Toome teieni intervjuu Kristi Saarega, kes räägib, miks ta otsustas teha karjääripöörde.
Kristi Saare.
Foto: Liis Treimann

Ütled, et haridus on investeering tulevikku. Miks peaks keegi tahtma teiste tulevikku investeerida?

Vastus on tegelikult väga lihtne: meie kõigi elu on parem, kui meid ümbritsevad inimesed, kes on õnnelikumad, kes saavad ennast teostada ja ühiskonda panustada. Üks asi, mida ma ise nägin õpetajana, oli see, kui palju erinevate annetega õpilasi sattus minu käe alla. Kui keegi neil ei aitaks neid andeid avastada ega suunaks neid, mis ametikohal saab oma oskuseid rakendada, siis nad ei pruugiks sinna mitte kunagi jõuda. Hariduse juures mulle meeldibki see ühiskondlik aspekt, mida saab läbi innustamise edastada.

Milles väljendub Sinu jaoks hariduslik ebavõrdsus?

Koolis, kus mina töötasin, oli suureks probleemiks sissetulekutega seotud ebavõrdsus. Kui õpilane tuleb tundi ja tal on kõht tühi, siis on väga raske keskenduda õppimisele. Gümnaasiumi õpilaste puhul nägin seda, et on väga raske õppida, kui sa pead samal ajal käima juba tööl, et oma peret toetada. Õpetades sain aru, et see ei ole kaugeltki iseenesest mõistetav, et laps peaks saama kodus rahulikult, turvalises ja toetavas keskkonnas õppida. Kui lapsel on igasugused taustamured, millega on vaja tegeleda, siis tal ei olegi võimalust õppida ja pingutada.

Sinu teekond Noored Kooli programmis algas aastal 2011, kümme aastat tagasi. Miks sa otsustasid programmi kandideerida?

Esiteks, mulle meeldis see idee, et hakkan õpetajaks, kuna mulle endale on kogu aeg meeldinud õppida – mõtlesin, et kui õppimine on äge, siis ka õpetamine on kindlasti äge! Ja teiselt poolt ka Noored Kooli pakutud väljakutse – kas sa saad hakkama, kas sa suudad teha midagi erilist ja ägedat, kui lähed raskema taustaga kooli? Ma olen selline inimtüüp, kellele see idee, et ma päriselt saan teha väga suure mõjuga asju, väga meeldis. Kool on ju tegelikult ühiskonna mudel – kui sa suudad koolis asjad liikuma panna, siis sa suudad hiljem muudatused ellu viia ükskõik millisel skaalal.

Mis on see muutus, mida sina oled Noored Kooli osalejana koolis loonud?

Noored Kooli idee on selles, et klassi ette tuleb keegi natuke teistsugune. Kui mina läksin klassi ette, siis rääkisin sellest, et ma ei õppinud inglise keelt selgeks sellepärast, et õppisin filoloogiat, vaid isiklikust huvist ja vajadusest. Tuleb julgeda proovida, katsetada, uurida – seda sõnumit on vaja edasi anda, kuna paljud noored kahtlevad endas, kuna ei saa positiivset tagasisidet.

Inglise keel ainena on täiesti fantastiline, kuna grammatikat ja lugemisoskust saad sa õpetada ükskõik millise tekstiga, mis tähendab, et selle aine raames saad sa tundi tuua väga palju ühiskondlikke teemasid, mille üle noortega arutada.

Ent koolis on palju ka sellist tööd, mis jääb tavaliselt varju. Klassijuhatajana ma ei arvestanudki, kui palju tuleb tööd teha perede, lastekaitse, politsei, psühhiaatriakliinikutega. Aga ka see on oluline – et õpilased edukalt lõpetavad koolihariduse ning teised uksed nende ees ei oleks sulgunud. Koolist välja kukkumine on väga oluline piirang sinu edasises elus. Sellest künkast üle aitamine on tõeliselt suur osa sellest, mida õpetaja teeb. Kui sul on kasvõi üks õpetaja, kes usub, et sa saad hakkama, siis sageli piisab juba sellest.

Millal ja kuidas sa hakkasid rahatarkuse ja investeerimise teemasid ka oma tundides õpetama?

Kui ma kooli tööle läksin, siis olin investeerimismaailmas algaja ega teadnud sellest eriti midagi. Lisaks inglise keele õpetamisele andsin ka majanduse tunde ning õppisin tegelikult rahatarkust ja investeerimist koos oma õpilastega. Kui traditsioonilises majandustunnis räägitakse nõudlusest, pakkumisest ja turu nähtamatust käest, siis mina tajusin, et pean õpetama seda, mida läheb päriselus vaja. Mida pannakse töölepingusse kirja? Mis on üürilepingute tingimused ja osapoolte õigused? Miks ei tasu võtta halba laenu ja mis asi see üldse on?

Paraku on nii, et väga paljudes peredes puudub vanematel praktiline kogemus selles valdkonnas ja seega ei oska nad seda ka lastele edasi anda. Kui lapsed ei saaks neid teadmisi koolist, peaksid nad seda õppima alles hiljem – iseseisvalt katsetades ja vigu tehes. Tegelikult on kõik need asjad, mida ma hiljem hakkasin kasutama ka täiskasvanuid koolitades, suuresti kooliõpilaste peal läbi testitud – kui gümnasistid said sellest aru, siis sai seda ka täiskasvanutele rääkida.

Kas koolis peaks olema veel rohkem eluliste oskuste õpet?

Kindlasti. Õpetajate probleem on muidugi see, et neile kogu aeg öeldakse – hakake integreerima igasuguseid asju oma ainetesse, samal ajal aga õppekavast midagi vähemaks ei võeta. Väga paljude asjade puhul ei ole võtta ka õppematerjale.

Rahatarkus võiks olla kindlasti oluline baasaine. Sellest räägiti juba siis, kui mina koolis käisin, ja praeguseks me ikka ei ole sellega kuhugi jõudnud. See, et 18-19-aastased noored lähevad ellu nii, et neil on sisuliselt null rahatarkust, on päriselt kriminaalne. Rahatarkuse õpe oleks ka meie riigi mõistes väga oluline investeering, et me ei peaks pärast tegelema tagajärgedega. Õnneks on siinkohal tulnud appi ka rahateadlikud lapsevanemad – nad nõuavad koolidelt vähemalt valikainet. On väga tublisid koole, kes on tulnud ideega kaasa.

Kuidas õpetada rahatarkust nii, et ka see oleks elukestva õppe aluseks?

Üks põhiline asi, mis käib rahatarkusega kaasas, on see, et sa saad aru, et sina ise vastutad, ise tegutsed, ise mõjutad. See ongi hästi kooskõlas elukestva õppe ideega – ma ise vastutan enda tuleviku eest ning mul on võimalus teha valikuid. Rahatarkus koosneb funktsionaalsest lugemisoskusest, matemaatika baasoskustest, sotsiaalsest ja emotsionaalsest intelligentsusest – need kõik on omavahel seotud ja toetavad üksteist.

Mis on sinu seos haridusega täna?

Ma käin iga aasta ühel veerandil majandustunde andmas.

Kellele sa soovitaksid kandideerida Noored Kooli programmi?

Kui soovid maailma enda ümber paremaks muuta, siis on haridus väga hea alguspunkt. Haridussüsteemi sukeldudes sa näed, kuidas suured suundumused on omavahel seotud, ja teisalt koged konkreetsete õpilaste näol, kuidas sinu panus saab päriselt elusid muuta.

Allikas: tööelublogi.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700