Autor: Virtuaalkliinik.ee • 19. november 2021

Koroona, gripp või külmetus – kuidas neid eristada ja ravida?

Ainult haigustunnuste järgi ei ole kahjuks võimalik selgeks teha, kas tegemist on koroonaviiruse, gripi või mõne muu hingamisteede viirushaigusega.
Foto: Shutterstock

Proviisor Kerli Vahar selgitab, kuidas teha vahet, milline viirus on külge hakanud ja otsustada, milliseid raviviise kasutada.

Ägedate hingamisteede sümptomite ja palaviku korral on soovitatav teha test, millega saab kindlaks määrata, kas tegemist on koroonaviiruse või gripiga. Koroonaviiruse kiirteste saab soetada apteegist ning positiivse koduse testi korral suunab perearst PCR-testile, kus tulemus kinnitatakse.

Gripi tuvastamiseks tehakse tavaliselt perearsti juures gripi kiirtest. Kui need testid on negatiivsed, siis võib eeldada, et tegemist on muu hingamisteede viirushaigusega, mida rahvakeeli nimetatase külmetushaiguseks.

Nii gripp, koroonaviirus kui ka muud hingamisteede viirushaigused on piisknakkused, mis tähendab, et need levivad köhimise, aevastamise või rääkimise teel õhku lenduvate süljepiiskadena, mis satuvad teise inimese hingamisteedesse. Olenemata sellest, kas tegu on koroonaviiruse, gripi või muu viirushaigusega, tuleks tervenemise perioodiks jääda koju, et haigust mitte edasi levitada.

Nakatumise ennetamiseks tuleb hoida ka teiste inimestega distantsi, kanda maski ja tagada piisav käte hügieen.

Koroonaviiruse ja gripi vastu saab ennast vaktsineerida. Vaktsineerimine aitab haigust ära hoida või vähendab raskelt haigestumist. Kindlasti aitab viirushaiguste vastu võidelda tugev ja toimiv immuunsüsteem. Selleks on hea värskes õhus liikumine ja tervislik toitmumine. Mõnikord on tarvis lisaks juurde võtta immuunsust tugevdavaid toidulisandeid, nagu D- ja C-vitamiin või tsink.

Gripi vastu on olemas ka ravi, mis tähendab, et positiivse gripitesti korral saab arst välja kirjutada ravimi, mis aitab haigusega võidelda. Koroonaviiruse ja muude hingamisteede viirushaiguse korral saab kasutada ainult ravimeid, mis aitavad leevendada sümptomeid. Kuna sümptomid võivad olla individuaalselt erinevad, siis koduse ravi puhul tasub ravimi valikul pöörduda apteekri poole, kes aitab sümptomite leevendamiseks kõige sobivama ravimi valida.

Kui sümtpomid ei parane koduse raviga, tuleks pöörduda arsti poole. Mõnikord võib viirusliku nakkuse puhul toimuda ka põletiku ägenemine ja lisanduda bakteriaalne infektsioon. Sellisel juhul tuleb raviks kasutada antibiootikume. Tavalise viirushaiguse puhul antibiootikumid ei toimi ja nende kasutamisel ei ole mõtet.

Proviisor Kerli Vahar.
Foto: Erakogu

Allikas: Virtuaalkliinik.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700