Autorid: Elis Vaiksaar, Albert Linntam • 19. november 2021

Esmalt tuleks küsida kontrollorgani esindaja sisenemise põhjust tõendavat dokumenti, sest ilma tõendava dokumendita pole õigus neil siseneda ettevõtte ruumidesse ning veel vähem kellegi koju. Selliseid olukordi, mil neil pole seda ette näidata, tuleb ette üsna vähe ning see on mõne seadusega põhjendatud, aga 99 protsendil juhtudest on see väga vähe tõenäoline.

Enamasti on kontrollorganil siiski olemas sisenemist põhjendav dokument, näiteks kohtumäärus või prokuröri poolt väljastatud läbiotsimismäärus. Selle puudumisel peab olema kontrollorgani esindajal kaasas vähemalt ametitõend, aga reeglina peab olema kaasas ka dokument, kus on kirjas järgmine: kes ta on, mis põhjusel on ta ettevõttesse sisenenud, mida ta otsib ning millised on osapoolte õigused ja kohustused. Selleks hetkeks kui kontrollorgan ettevõttesse siseneb, on toimunud juba üsna mitu tegevust – ettevõtte pangakontod on lukustatud, tehtud toiminguid selleks, et keegi ei saaks ettevõttest asju ära viia.

Kui vajalikud dokumendid on esitatud, siis teine oluline tegevus sellel hetkel on suunata kontrollorgani esindajad võimalusel eraldi ruumi, et saaksite vestluse privaatselt läbi viia nii, et teie kliendid ega koostööpartnerid ei peaks olukorda pealt nägema. Soovi korral konsulteerige oma juhiga või inimesega, kes aitab teil selles olukorras vajalikke otsuseid vastu võtta ning rahulikult määrusele otsa vaadata.

Kuidas lugeda läbiotsimismäärust?

Läbiotsimismääruses on alati kirjas järgmised punktid, mis annavad teile olukorra kohta väga hea ülevaate:

* Millal on määrus tehtud?

* Milline asutus on selle väljastanud?

* Kes on konkreetne (ameti)isik, kes on selle väljastanud?

* Kus on aadressi täpsusega asukoht, kus kohas võib läbiotsimist läbi viia?

* Mis on läbiotsimise eesmärk?

* Kes on isikud, keda kahtlustatakse?

* Milles neid isikuid kahtlustatakse?

* Kes on allkirjastanud kahtlustuse hagi?

* Milliseid tõendeid kogutakse?

Tuleb meeles pidada vana hea tõde – kõik asjad, mis tunduvad läbiotsimismääruses ilmselged, ei pruugi seda tegelikult olla. Selle pärast on ülioluline veenduda andmete täpsuses ning lugeda määrus rahulikult ja võimalikult detailselt läbi. Samuti annab detailne ja rahulik lähenemine koheselt hea ülevaate, milliseid dokumente kontrollorgan otsib, et neid hiljem neile esitada.

Kindlasti jätke meelde, et kontrollorgani esindajad võivad soovida saada läbiotsimise käigus ülevaadet ka elektrooniliste dokumentide kohta. Juhul kui need asuvad mõnes serveris mingite paroolide taga, pole teil otsest kohustust neid näidata, aga konstruktiivne koostöö kontrollorganitega on siiski väga teretulnud. Väga oluline on see, et kõik dokumendid, mis läbiotsimise käigus kaasa võetakse, saaksid kirja ka protokolli ning vastaksid sellele, mis on kirjas määruses. Dokumente, mis määruses kirjas ei ole ning protokolli kirja ei saa, ei tohi kontrollorgan endaga kaasa võtta ning teil on õigus nende kaasa andmisest keelduda. Lisaks on teil õigus küsida iga dokumendi kohta, millise määruses seisva punkti alla vastav dokument kuulub.

Kui määruses on kirjas, et kaasa peab ettevõttest võtma kõik muud kriminaalasjas tähtsust omavad dokumendid, esemed ning andmekandjad, peab uurija suutma anda vähemalt esialgse põhjenduse, miks ta arvab, et see on läbiotsimisega seotud. Ilma põhjenduseta kontrollorganil esemete ega dokumentide kaasa võtmine lubatud ei ole.

Kohtuniku allkiri – füüsiline ja digitaalne tõendus

Mõnikord ei ole kontrollorgani dokumendid füüsiliselt allkirjastatud. Tihti esineb olukordi, mil kohtunikud ei allkirjasta määrust ega kõiki enda poolt väljastatud dokumente, vaid piirduvad näiteks ainult prokuröri poolt väljastatud dokumentide digitaalselt allkirjastamisega. Digiaalselt allkirjastamise puhul lisavad nad „roll“ lahtrisse, mis on otseselt selle juhtumi puhul kohtuotsuse jõuga.

Enamasti on kontrollorganil eelnevalt kohtuniku digitaalallkirja kinnitusleht juba välja prinditud ning selles ei ole põhjust kahelda. Juhul kui esindaja näol pole tegu politseiniku, prokuröri või uurijaga, kes ütleb, et tal on kohtuniku volitus, aga ta näitab teile vaid paberit ilma füüsilise allkirjata mingi suvalise digiallkirja kinnituslehega, siis on oluline küsida (ja omate ka õigust selleks) arvutis oleva digitaalselt allkirjastatud dokumendi konteinerit, kus on olemas kõigi vajalike osapoolte allkirjad. Kuigi Eestis ei ole seda väga ette tulnud, siis maailma praktika on näidanud, et leidub ka kelme, kes lähevad ettevõtetesse enda prinditud nimesildi all ning on ettevõtte dokumentidest tühjaks varastanud.

Meelespea!

* Jääge ise võimalikult rahulikuks ja ratsionaalseks!

* Küsida esindaja identifitseerimist ning lugeda ametitõendite numbreid (ainus õigus end mitte identifitseerida on KAPO-l, kuna nende läbiotsimine on seotud riigisaladustega ning võivad esitada teile vaid mingisuguse numbri)

* Suunata külalised eraldi ruumi

* Helistage juristile, juhatuse liikmele või kolleegile, kes osaleks kas videokõne teel või kohapeal läbiotsimisel ja aitaks rahulikult määrust lugeda ning vajadusel saaksite temaga arutada. PS! Kontrollorganil ei ole kohustust teie advokaati või tema koostööpartnerit ära oodata.

* Lugege rahulikult määrust

* Pange kõik kirja

* Viibige protokolli koostamise juures

* Ärge laske ametnikke silmist, et veenduda kaasa võetud asjade õiguspärasuses! Hiljem on väga keeruline vaidlustada mõne dokumendi ebaseaduslikku kaasa võtmist.

* Vaadake üle, milliseid dokumente on uurijal õigus teie ettevõttest üldse küsida.

Kui midagi läheb teie arust väga valesti..

...näiteks võetakse ära mingid dokumendid, mida ei saa teile esitatud määrusega seostada, siis peab selle kohe protokolli kirja panema. Kõik, mis ei ole läbiotsimise lõpuks protokollis kirjas ning meenub näiteks alles järgmisel päeval, ei lähe uurimisel arvesse. Juhul kui soovite esitada kaebust läbiotsimise toimingute kohta, tuleb seda teha võimalikult kiiresti!

Pea meeles, et olukordi on väga erinevaid ning kunagi pole võimalik end täiesti lõpuni ette valmistada ning pole tarvis selle tõttu pärast läbiotsimist end ka üle mõelda. Kui soovite endale õigusnõustajat, siis on alati mõistlikum kontaktnumber (kasvõi ettevõtte juristi number) eelnevalt kokku leppida.