Autor: Kristina Judina • 25. november 2021

„Miks ta seda viis korda küsib?” ehk kuidas mõista ja juhtida erinevaid inimtüüpe?

Juhile võib olla korraga eri tüüpi inimeste juhtimine ja ühe tandemina tööle panemine väljakutse. Samas võib see osutuda suureks konkurentsieeliseks. Väga sarnastel inimestel on üldjuhul ka samasugused nõrkused ja tugevused ning seetõttu võib olla neil meeskonnana keerulisem läbi lüüa.

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht
Autor: Kristjan Madalvee

Iga juhi stiil kujuneb välja aastatega. Samamoodi täieneb ka tema tööriistakast mitmesuguste juhtimisvõtetega. Mina lähtusin oma juhiteekonna alguses sellest, milliseid juhte enda ümber nägin. Proovisin vastanduda neile juhtimise tõekspidamistele, mis mulle õiged ei tundnud. Nägin, kuidas teised juhid käitusid ja mõtlesin, et „mina küll mitte kunagi nii ei teeks”.

Seejärel, eesliinil noore juhina töötades, oli mulle ausaks peegliks mu oma tiim. Iga uus olukord õpetas. Teadsin, et mul on tugevad liidriomadused, aga ei adunud, kas ma ka seetõttu hea juht olen. Ühel hetkel tekkis ettevõttesiseselt võimalus läbida DISC isiksusetüüpide põhise juhtimise koolitus, mis oma olemuselt õpetab „lugema” ja mõistma erinevaid inimesi ja nende iseloome. Lühidalt öeldes on selle meetodi aluseks erinevad testid, mis küsivad inimeselt, kuidas ta eri situatsioonides käitub ja stressiolukordadele reageerib. Selle alusel saab analüüsida, mis on tema tugevused ja nõrkused. Tol hetkel sain aru, et need isiksuse testid õpetavad mulle enda kohta väga palju, aga ei osanud näha, kuidas ma juhina sellest teadmisest kasu lõikan. Läks veidi aega, enne kui selle meetodi oma „tööriistakasti” lisasin, aga lisasin.

Aga miks peaks üldse juht erinevaid inimtüüpe, -iseloome arvesse võtma? Laenan selgitamiseks näite klienditeenindusest, kus kõlab tihti lause: „Teeninda klienti, nagu sa soovid, et sind teenindataks.” Ma ei saa selle mõtteviisiga nõustuda, kuna iga klient on ju erinev. Ka juhi jaoks on iga tema tiimiliige oma nägu. Kuidas saan siis juhtida igaüht nii, nagu ma tahan, et mind juhitaks? DISC-meetod on aidanud mul enese jaoks lahti mõtestada, kuidas inimestega töötada nii, et ma neid paremini mõistaks ja lähtuksin juhtimisotsuste langetamisel konkreetse indiviidi omapäradest.

Seega siit mõned tähelepanekud, millest täna juhina lähtun:

• On suur eelis, kui inimesed on erinevad

Tihti otsitakse enda ümber sarnaseid inimesi. On ju neid lihtsam mõista, nendega suhelda ja koos töötada. Alati ei pruugi see aga tiimi eesmärke silmas pidades tulu tuua. Jah, mul võib olla lihtsam juhtida inimest, kellega on ühine mõttemaailm, kuid sarnasus ei pruugi kogu tiimile väärtust lisada. Erinevatel inimestel on ka spetsiifilised tugevused, mis üksteise nõrkusi kompenseerivad. Sellevõrra on ka tervik tugevam.

• Õiged inimesed õigele ametikohale

Inimtüüpide parem mõistmine aitab õige inimese õigele tööle. Kui tean, millised ootused on teatud ametikohale ja seeläbi ka seda täitvale inimesele, siis on lihtsam inimesi värvata. Näiteks spetsialist-tüüpi inimene ei sobi üldjuhul juhiks, tema tugevus on mujal. Erandina juhul, kui ta seda just ise väga-väga ei soovi. Seetõttu lähtun inimesi värvates just ametikohast ja selle vajadustest. Tean, et võtan sellega vastutuse, kuna mul võib olla üht või teist inimtüüpi isiklikult keerulisem juhtida, kuid riskin, sest ta on oma ala professionaal.

• Oskus sisutühje konflikte vältida

Erisugused tõekspidamised ja arusaamad võivad kergesti viia lahkhelideni. Näiteks võib mulle tunduda esmapilgul arusaamatu, miks mu tiimiliige üht küsimust mitu korda üle küsib. Samas, kui proovin mõista konteksti, võttes arvesse tema tugevusi-nõrkusi ja iseloomu, oskan teda sellevõrra paremini tajuda. Selline lähenemine aitab vältida tühje konflikte ja tahtmatult haiget tegemist.

• Kriisist läbi parema teejuhina ja „tõlgina”

Inimtüüpide põhine lähenemine juhitöös tuleb kasuks ka keerulistel aegadel. See aitab süvendada usaldust juhi vastu, pannes tiimi veenduma, et siht on õige. Tean, kuidas üks või teine meeskonnaliige võib pingelisemates olukordades reageerida ning oskan seetõttu valida õige mängutaktika või näiteks teistele kellegi käitumist lihtsamini „tõlkida”. Kogemus on näidanud, et enda inimesi tundes ja mõistes on kriisiolukordadest kergem välja tulla.

• Arusaam, mis kedagi motiveerib

Igaüks saab ja peab end ise motiveerima. Sageli ei osata aga neid vastuseid enda seest üles leida. Juhi võimuses on aidata nende motivaatoriteni jõuda. Mõistes, mis ühel või teisel inimesel silma särama paneb, saab neid ka edukamalt juhtida ja neid innustavad olukorrad või tegevused mängu tuua. Seda teadmist kasutan näiteks inimeste projektidesse kaasamisel. Kui tean, et kellelgi paneb silma särama vastutuse võtmine ja see muudab teda enesekindlamaks, siis pakun talle võimalust üht või teist projekti juhtida.

Kokkuvõttes tuleb meeles pidada, et DISC-meetod ise inimesi ei juhi ja omaette võluvits ei ole. DISC on hea abimees, mida juhina oma töösse kaasata. Paljud tööelu probleemid saavad lihtsamini lahendatud või jäävad suisa tekkimata, kui oskad taustal näha laiemat konteksti.

Ja kusjuures – selline lähenemine tuleb kasuks ka muudes eluaspektides. Püüdes teistes aru saada, mõistame, miks näiteks elukaaslasel on kiire ning miks tal pole aega teatud kodustes ülesannetes kaasa lüüa, kuigi sina temalt seda ju ootaksid.

Paremad inimsuhted aitavad meil olla ise paremad ja rahulolevamad nii kaaslase, sõbra või ka juhina.

Autor: Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700