Autor: Ruti Einpalu • 30. november 2021

Kes juhib tantsu – kas mentor või mentee?

Räägib Tiiu Allikvee Fontes, juhivkonsultant

Fontes on mentorluse maastikul olnud vaieldamatu teerajaja ja suunamudija. Sellel aastal tähistab Fontes mentorluse 15-ndat juubelit. Ja koos Fontesega ligi 2000 juhti, kes rohkemal või vähemal määral on õppinud mentorlust Fontese konsultantide käe all. Nendest 2000-st ligi tuhat on läbinud pikema väljaõppe programmi, mis lubab neil töötada professionaalsete mentoritena.

Tiiu mõtted kirjutas üles Ruti Einpalu, PCC

Algus. Mentorlusest coachiva mentorluseni

2007 tekkis meil tunnetus, et oleks vaja välja koolitada juhid, kes töötaksid teiste juhtidega. Nägime vajadust, kus alustavat juhti toetaks kogemusega juht. Alustasime avatud mentorprogrammidega, kus mentorid ja menteed olid erinevatest organisatsioonidest. Sarnased programmid said alguse sajandivahetusel Saksamaal.

2010. aastal läbisime ise coachingu väljaõppe ja arendasime programmi oluliselt edasi. Mentorprogrammist sai coachiva mentorluse programm. Sellest ajast saadik kõik mentori väljaõppe läbinud juhid teavad, mis on coaching ja mis on mentorlus ja oskavad kasutada vähemalt ühte coachingu tööriista. Õpetame GROW mudelit, mis on maailmas enim levinud coachingu mudel. Meie jaoks kaasaegne mentorlus ongi coachiv mentorlus.

Akrediteeritud väljaõpe

Selle aasta suvel jõudsime väga olulise teetähiseni – nimelt akrediteeris rahvusvaheline coachide ja mentorite organisatsioon EMCC meie coachiva mentorluse programmi, mis tähendab, et kõik programmi lõpetanud saavad rahvusvaheliselt akrediteeritud programmi tunnistuse ja väikese lisategevuse järel ka individuaalse mentori sertifikaadi. See on kvaliteedimärk, mis annab menteele kindluse mentori professionaalsuse kohta.

Mentorluse ja coachingu erinevus

Kõige selgemalt väljendab mentorluse olemust valem: MENTORLUS = COACHING +

Minu jaoks on mõlemad võrdväärsed inimese arendamise tööriistad. Mõlemal on sama eesmärk – aidata teisel osapoolel saavutada oma eesmärke. Coachingus on tähtis see, et coach ei või rääkida lugusid ja anda nõu. See on viga, mille vastu reaalelus sageli eksitakse. Coach töötab küsimuste ja tehnikatega, aga mentor võib tuua sisse oma kogemuse ja nõuanded. Alustav juht just nende lugude järgi sageli janunebki. Sageli inimesed tahavad kasvada teise inimese loo ja kogemuse abil ja mentor võib seda teha. See ongi kõige olulisem erinevus.

Teine suur erinevus coachi ja mentori vahel on see, et coach võib olla noor inimene, mentorilt eeldatakse, et ta on kogemusega juht. Lisaks on tal organisatsiooni sees töötades tähtis roll olla eeskujuks ja kanda edasi ettevõtte väärtusi.

Mentorlus Eestis

Eestis puuduvad pikaajalised mentorluse traditsioonid. Kuid on mitmeid organisatsioone, kus on olemas sisemised mentorlussüsteemid. Kõige mastaapsemalt on Eestis siiani mentorlust rakendanud Ericsson Eesti. Fontes pakub organisatsioonidele arengupartneriteks väljaõppinud mentoreid. Professionaalsete mentorite puhul on enamasti tegu tasulise teenusega. Kui vaadata üle lahe Soome poole, siis seal on mentorlusel pikk ajalugu ja mentorlus on sageli tasuta heategevuslik tegevus.

Meie tänane igapäevaprobleem on see, et sageli nimetavad toetava teenuse pakkujad ennast mentoriks või coachiks, omamata mitte mingit väljaõpet. See kahjustab professionaalsete teenuste mainet.

Minu isiklik väljakutse

Kuna ma ise töötan nii mentori, coachi, karjääricoachi, konsultandi/juhtide hindajana, siis see, millega pean isiklikult kõige enam pingutama, on rollide lahushoidmine – kes ma selles konkreetses situatsioonis olen.

Trendid

Mentorlus levib ja areneb. Kõige suuremat läbimurret näeme praegu haridusvaldkonnas. Klassijuhataja roll on mõnedes koolides asendunud mentori rolliga, kes töötab 5-15 õpilasega. Samuti kasutatakse mentorlust õpetajate arendamiseks ja uute kolleegide toetamiseks. Kaasav haridus vajab coachiva mentorluse võtteid, et õpetamiskultuuri rikastada.

Mentorlus levib ka organisatsioonides – on organisatsioone, kes oma “leadership DNA“ on kirjeldanud läbi coachiva mentorluse. Vastavalt Talent Advisory kontseptsioonile oodatakse, et juht on nagu mentor – toetav, kaasav, meeskonnaliikmete karjääriteed planeerida aitav.

Edukaks mentorluskultuuri leviku aluseks on rahvusvahelised mentori sertifikaadid, mis aitavad tagada mentoritöö professionaalset.

Coachiva mentori suurimad komistuskohad

Kõige hullem on see, kui mentor ei tööta oma mentee heaks, vaid mängib „oma mängu“. Näiteks surub peale oma arvamust, võtab vastutuse üle, räägib kogu eetri täis ja domineerib. Oluline on, et mentee juhib kogu tantsu. Lava ei kuulu mitte mentorile, vaid menteele.

Coaching ja woodoo.

Räägib Peep Aaviksoo EBS Executive Coaching Centre juht, Executive Coach, PCC

EBS on koolitanud coache 10 aastat. 2-päevase sertifikaadikursuse lõpetajaid on umbes 1200. Tegemist on coachingu põhioskuste kursusega. Professionaalse coachi diplomi väljaõppe on EBS-i juures lõpetanud 134 inimest ja 16 on momendil väljaõppe protsessis. Nendel inimestel on olemas teadmised ja oskused töötamaks professionaalse coachina.

Oma oskuste arendamiseks on oluline liituda rahvusvahelise coachide organisatsiooniga, nt International Coaching Federation (ICF), mille juures on võimalik ennast akrediteerida ja oma akrediteeringut tõsta.

Peebu mõtted kirjutas üles Ruti Einpalu, PCC.

Coachingu ja mentorluse erinevus

Huvi coachingu vastu on kasvab pidevalt. Juhtimiscoaching (executive coaching) on suunatud eelkõige kogenud ja kogemusega juhtidele, mentorlus eelkõige algajatele. Algaja teab oma valdkonnast veel vähe, ta on oma erialas uus. Mentor aitab tal sisse elada, annab häid nõuandeid, mis aitavad igapäevaselt paremini hakkama saada. Selles olukorras on ülihea, kui sul on olemas vanem ja targem sõber, kes omab valdkonnaspetsiifilist teadmist.

Ajalooliselt on mentorlus olnud tasuta teenus, mis ei ole vajanud erialast ettevalmistust v.a. see, et mentoril peab olema soov toetada inimesi nende arenguteel.

Coaching on seevastu kindlatele põhimõtetele toetuv protsess, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust ja väljaõpet. Coach ei tee ühtegi harjutust kliendi eest ära, ei anna talle nõu, ei jaga elukogemust, vaid toetab klienti tema otsingutes. Minu jaoks on oluline, et coach toetab, ei aita.

Minu isiklik motivatsioon

Oma esimeselt hariduselt olen ma korvpallitreener ja tean hästi, kui olulist rolli mängib inimese arengus treener. Kusagil 11, 12 aastat tagasi hakkasin ma otsima, mis on juhtimismaailmas uut ja jõudsin coachingu juurde. Ma nägin seal võimalusi, kuidas muuta juhtimist, keskkonda ja juhte paremaks.

Väljakutsed coachi töös

Kui ma mõtlen coachi eriala raskustele, siis eriti alguses ma kogesin seda, et juhid ajavad segi mentorluse ja coachingu. Ja võib juhtuda, et nad tulevad sinu juurde nõu saama uskudes ja teades, et sul on kogemusi. On oluline teada, kuidas neid kogemusi jagada või mittejagada nii, et nendest oleks päriselt kasu juhi arengule. Aga mitte nii, et Peep ütles ja ma tegin ja läks hästi või halvasti. Oluline on, et inimene ise tunneks ära oma veendumuse ja jõuaks oma lahendusteni.

Seega alguse väljakutse oli see, et mitte vastata inimese ootusele saada nõu. Küsimus on selles, et kas sa tegelikult aitad, kui sa ütled vastuse ette. Mina usun, et ei aita. Vastused on meil iseenda sees olemas.

Paremaks (juhiks/inimeseks) saamine

Juhi ülesanne on luua keskkond, kus inimesed saavad ja tahavad oma oskusi ja teadmisi realiseerida. Ma olen veendunud, et käskude ja keeldudega seda ei ole võimalik saavutada.

Selleks, et paremaks saada, peab inimene seda ISE tahtma. Juht ei saa oma inimest saata coachi juurde ja panna arenema. Kui juht muutub paremaks, siis see mõjutab teda kui inimest tervikuna.

Ma ise olen väga palju muutunud coachinguga. Soov tegeleda iseendaga, soov teist mõista ja näha oma tegevuse tagajärgi, teadvustada piiranguid, väljakutseid ja leida lahendusi – see kõik käib coachingu juurde. Julgus iseendasse vaadata ja iseendast vastuseid leida on see, mis mõjutab meid holistiliselt. Ja see kehtib nii coachi ku ka coachee kohta.

Tulevik ja trendid

Coachingu käive on täna 20 miljardit ja see kasvab hoogsalt. Enamust maailma börsifirmade juhtidest toetavad juhtimiscoachid. Maailm muutub, tootmine taandub, me oleme jõudnud teenusmajandusse. Start up-des on mentorid ja coachid hädavajalikud. Noorem põlvkond tahab ise olla ja ise teha. Keegi ei taha olla käsutatav ja manipuleeritav. Käsu peale muuta ja muutuda ei ole võimalik.

Coaching ja woodoo

Paljud ütlevad, et coaching on mingi woodoo. Siin ongi suur oht, kui igaüks nimetab ennast coachiks. See lörtsib selle eriala tähenduse. Me ei lähe diplomeerimata arsti juurde, aga diplomeerimata coachi juurde läheme küll. Ja võime pettuda. Coachiks olemine on suur vastutus.

Coachiv juhtimine – mis see on?

Coachiva juhtimise juures on kõige tähtsam USALDUS. Ja selle tekke alus on see, et sa kuulad oma inimesi ja üritad neid mõista ja leida tee, kuidas inimese soov areneda läheb kokku ettevõtte vajadustega areneda. Kui sa seda juhina suudad, siis inimesed jäävad sinuga. Sellesse ma usun.

Kõige hullem coachivas juhtimises

Kõige hullem on see, kui on minu arvamus, mis on õige arvamus (piisab sellest, et ma olen juht) ja hetkekski ei soovita teist kuulata selleks, et mõista. Kui otsitakse võitu, mitte lahendust.

Mis on sinus kõige rohkem muutunud coachi töö vältel?

Tolerantsus ja soov mõista iseennast ja inimesi enda ümber.

Tiiu ja Peebu mõtted kirjutas üles Ruti Einpalu, PCC. Allikas: Ruti Einpalu blogi.