Autor: Verner Silm, Rödl & Partner Advokaadibüroo advokaat • 9. detsember 2021

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on töölähetus see, kui tööandja lähetab töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.

Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemas tähtajas. Loomulikult tuleb arvestada ka seda, et rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.

Töölähetusse saadetud töötajat tuleb eristada lähetatud töötajast, mille termin tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 96/71/EÜ, mis on omakorda reguleeritud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega.

Lähetatud töötaja on seaduse tähenduses füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikul.

Artiklis heidame pilgu töölähetusega seotud kulude käsitlusele. Kõik töölähetusega seotud kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Seadusandja ei ole töölähetusega seotud kuludele ette näinud piirmäärasid (v.a maksuvaba päevaraha).

Päevarahad

Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist võlaõigusseaduse § 628 lõigete 2–4 kohaselt. Siinkohal tuleb esile tuua, et kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine ja iga tööandja ning samuti töötaja peaks vältima võimalikku konflikti. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist, mis on otseselt seotud töölähetusega. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.

Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha.

Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Siinkohal tuleb arvestada mõningate eranditega:

1. välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00;

2. välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00;

3. välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses;

4. tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Maksustamisele ei kuulu välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Seega iga euro, mis makstakse üle 50 euro, kuulub maksustamisele kui töötasu. Kui tööandja otsustab riigisisesel töölähetusel ikkagi päevaraha maksta, on nimetatud väljamakse puhul tegemist palga osaga ja see tuleb maksustada ning deklareerida nagu palk. Seega peab tööandja olema tähelepanelik Eesti-sisesel lähetamisel, et ei lähtutaks välislähetuse päevarahade määrast ja maksuvabastusest.

Majutuskulud

Majutuskulud on kindlasti kõige lihtsamini tõendatav kulu ehk lähetusega kaasnevad majutuskulud kuuluvad maksuvabalt hüvitamisele sõltumata kulu suurusest. Samuti tuleks siinkohal jälgida tulumaksuseadust (TuMS § 48 lg 56): erisoodustuseks ei loeta enam tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

1. töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;

2. kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.

Kuidas hüvitatakse transpordikulud ning millised reeglid kehtivad oma sõidukiga töölähetusel käimisel? Sellest ja paljust muust loe lähemalt Juhiabi teabevarast.