Autor: Sekretär.ee • 29. detsember 2021

Tehiskeeled meie ümber

Tehiskeeled on keeled, mille fonoloogia, grammatika ja sõnavara on kindla eesmärgiga loodud. Tõenäoliselt on igaüks meist kuulnud „Harry Potteri“ ja „Sõrmuste isanda“ sarjast. Tähelepanelikuma nägemis- ja kuulmismeelega inimene on ehk tähele pannud, et paljudes ulme- ja fantaasiažanri kuuluvates filmides ning raamatutes kasutatakse keeli, millest pole varem kuulnudki. Nende keelte – tehiskeelte – tekkelugu on sootuks erinev näiteks eesti või inglise keele tekke loost. Kuidas siis õigupoolest on tehiskeel erinev?
Autor: Unsplash

Enne, kui hakata vaatama, kui kaugele tehiskeelte juured ulatuvad, tuleb esmalt selgeks teha, millega on üldse tegu. Kõige lihtsamas tähenduses loetakse tehiskeelteks neid keeli, mis on tekkinud tehislikult – nende taga on sageli üks kindel looja. Kui näiteks eesti keele puhul me ei tea kindlalt, kes seda keelt esimesena rääkima hakkas, siis tehiskeeltega on lugu teine. Nii nagu loomulikud keeled, on ka tehiskeeled arenguvõimelised. Kuigi väga suur hulk tehiskeeli pole leidnud kasutust ja on mõnes mõttes välja surnud, siis mõni üksik on saanud endale kõnelejaskonna, kes agaralt tegeleb grammatika ja sõnavara arendamisega. Mõni tehiskeel on aga saanud emakeele staatuse.

Miks tehiskeeli üldse luuakse, kui maailmas kõneldakse enam kui 7000 keelt? Selle küsimuse taga on mitu põhjust. Sageli luuakse keeli kindlal eesmärgil, sest loomulike keelte komplekssus ja korrapäratus võib tingida teatud probleeme, mis tehiskeeltega ei teki. Näiteks kui ühes piirkonnas elab mitu eri rahvusest ja eri emakeelega inimest, kes ei saa keelebarjääri tõttu omavahel suhelda. Selle asemel, et leida kompromiss, kelle emakeel selgeks õpitakse, luuakse hoopis tehiskeel, millel on reeglipärane grammatika ja lihtsasti hääldatav sõnavara. Tehiskeelte loomise taga võib olla ka mõni esteetiline või teaduslik vajadus.

Nüüdseks on keeleloomest saanud populaarne ajaviide keele- ja lingvistikaentusiastide seas. USAs tegutseb Keeleloojate Ühing (ingl Language Creation Society), kes korraldab regulaarseid üritusi, konverentse, aruteluringe tehiskeelte teemal, postitab töökuulutusi keeleloome vallas ja populariseerib tehiskeelte alast kirjandust. Märkimisväärne mõju huviliste kokkutoomisel on olnud ka sotsiaalmeedial – mitmel platvormil, näiteks Facebookis, Discordis, Redditis, Twitteris, leidub arvukalt lehti ja gruppe, kus tehiskeeltest huvitunud saavad koos mõtteid vahetada.

Haldjate suhtlusvahendist hüpoteeside tõestamiseni: kuidas liigituvad tehiskeeled?

Kuigi loomulikud keeled liigituvad üldjuhul struktuuri, piirkonna või keelesuguluse alusel, eristatakse tehiskeeli eeskätt nende tekkepõhjuse järgi. Kokku liigitatakse tehiskeeli kolme rühma.

1. Kunstilised ja fiktiivsed tehiskeeled

Selle kategooria tehiskeeled on tekkinud esteetilisest vajadusest ning need on loodud nägema välja ja kõlama mingil kindlal moel, näiteks haldjalikult või robustselt. Kunstilised ja fiktiivsed tehiskeeled on inimeste seas kõige tuntumad, kuna need kuuluvad mõnda väljamõeldud maailma, mida kajastatakse ilukirjanduses, koomiksites, filmides ja sarjades. Tänu kultuslikule levikule ja fännikirjandusele on paljud inimesed võtnud endale ülesandeks siinseid tehiskeeli edasi arendada. Mitmed fiktiivsed keeled kuuluvad seetõttu mõnda fiktiivsesse keelkonda ja on niivõrd komplekssed, et sarnanevad paljuski loomulike keeltega. Kuulsaimateks tehiskeelteks selles kategoorias võib lugeda sindarini ja kvenja keelt („Sõrmuste isanda“ ja „Kääbiku“ filmitriloogiatest), klingoni keelt (sarjast „Star Trek“) ning dothraki ja kõrgvalüüri keelt (sarjast „Troonide mäng“).

2. Filosoofilised ja loogikakeeled

Filosoofiliste ja loogikakeelte eesmärk on teiste tehiskeelte kõrval väga spetsiifiline. Nende konstrueerimisel üritab keelelooja anda edasi kindlat mõtteviisi ja maailmavaadet. Siinkohal järgitakse põhimõtet, justkui keel kujundab seda, kuidas inimene näeb ja mõistab enda ümbruskonda. Selle kategooria tehiskeeled on vägagi eksperimentaalsed ning mitmel tasandil arendamata – sel põhjusel on nende levik väga väike. Filosoofiliste ja loogikakeelte kuulsaimad näited on toki pona, ithkuil ja loglan.

3. Abi- ja universaalkeeled

Tehiskeelte kõige algupärasem eesmärk oli funktsioneerida universaalkeelena (nagu ladina ja inglise keel lingua franca’na). Abi- ja universaalkeelte eesmärk on ühendada erinevaid inimesi, rahvaid ja rühmi ning hõlbustada nendevahelist kommunikatsiooni. Just sel põhjusel on selle rühma tehiskeeled enamasti lihtsa, äratuntava ning läbinähtava sõnavara ja grammatikaga. Heatahtlikust eesmärgist hoolimata on väga vähesed tehiskeeled päriselt inimeste keelekasutusse juurdunud ning oma algset eesmärki täitnud. Abi- ja universaalkeelte kuulsaimad näited on esperanto, solresol, volapük ja ido.

Näiteid kuulsaimate tehiskeelte kohta

Esperanto keel

Esperanto keel on maailma kõige tuntum ja levinum tehiskeel, mille lõi 19. sajandil Poola silmaarst Ludwik Zamenhof. Tegemist on abikeelega, mis põhineb omakorda Euroopa keeltel – just sel põhjusel on see paljudele eurooplastele ka arusaadav. Esperanto grammatika on väga reeglipärane ning tänu sellele on paljud võtnud eesmärgiks esperanto keel ära õppida. Keele levik on olnud märkimisväärne – peale selle, et esperanto grammatikaõpikud on ilmunud mitmes keeles (sh ka eesti keeles), on sellest lahknenud ka teisi abikeeli, näiteks ido. Tõenäoliselt ei kao esperanto niipea veel kuhugi, sest see on ainuke tehiskeel, millel on isegi emakeelena rääkijaid.

Esperanto keelenäiteid:

Ĉu vi ŝatas min?

’Kas ma meeldin sulle?’

Otsetõlkes: ’Kas sulle meeldin mina?’

La floro estas bela.

’See lill on ilus.’

La kato ne kuris.

’See kass ei jooksnud.’

Kvenja ja sindarini tehiskeeled

Kvenja ja sindarin on inglise kirjaniku J. R. R. Tolkieni loodud haldjakeeled, mida kasutatakse „Kääbiku“ ja „Sõrmuste isanda“ fiktiivmaailmas. Tolkien pööras eriti palju tähelepanu pisinüanssidele ning seetõttu on kvenja ja sindarini keelel väga detailne ja realistlik ajalugu. Fiktiivkeelte loomisel ammutati inspiratsiooni loomulikest keeltest – näiteks sindarini keeles leidub kõmri keele, kvenja keeles aga soome keele ainest. Haldjakeeltel on põhjalikult läbimõeldud kirjaviis ja hääldus ning kui raamatute põhjal tehti filmid, siis pidid ka näitlejad nende keelte erisused selgeks õppima.

Kvenja keelenäiteid:

Áva márië!

’Head aega!’

Otsetõlkes: ’Mine rõõmsalt!’

Minë lambë lá ná farëa.

’Üks keel pole kunagi piisav.’

Sindarini keelenäiteid:

Teithathon barf.

’Ma kirjutan raamatu.’

Loss danna.

’Sajab lund.’

Toki pona tehiskeel

Toki pona on tehiskeel, mille lõi Kanadast pärit keeleteadlane Sonja Lang. Keel on omamoodi unikaalne, sest selle sõnavara on väga piiratud (kõigest 120 sõna). Minimalistlikul sõnavaral on oma põhjus – usutavasti püüdis Lang lähtuda taoistlikest õpetustest, et kujundada keelekasutajate mõttemaailma. Seoseid on leitud ka Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi ning optimismiga. Toki pona õppimiseks kulub umbes 30 tundi ning selle kohta on Lang ja mitmed teised keelehuvilised avaldanud ka õppematerjale.

Toki pona keelenäiteid:

kili sike loje jelo

’apelsin’

Otsetõlkes: ’puuvili ümmargune kollane punane’

Kili ni li laso loje.

’See puuvili on violetne.’

Otsetõlkes: ’See puuvili olema sinine punane.’

Mi wawa ala.

’Mina olen nõrk.’

Otsetõlkes: ’Mina energiline ei.’

Allikas: toimetaja.eu, autor: Mari-Liis

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700