Autor: Helika Mäekivi • 3. jaanuar 2022

Levinumad keelevead

Iga tekst tuleks kirjutada otsekui iseendale. See peaks olem lihtne, arusaadav, läbimõeldud, hoolikalt viimistletud ja kordumatu. Hea teksti puhul saab lugeja aru, et kirjutaja on tema peale mõelnud ja soovib panna teda teksti sisu mõistma. Sealjuures ei ole tähtis, kas tegu on e-kirja, kasutusjuhendi või õigusakti eelnõuga. Aga kuidas sellist teksti koostada? Kirjutaja viibib teksti luues alati korraga vähemalt kolmel keeletasandil. Lahutagem nad aga üksteisest ja heitkem pilt neist igaühele eraldi.

Foto: Unsplash

Sõnatasand

Sõnatasandil valib teksti koostaja sõnad, millest ta teksti kokku panema hakkab. Kui võimalik, tuleks valida selged ja ühemõttelised sõnad, sest mida keerulisemad nad on, seda keerulisem saab tekst. Sellel tasandil otsib kirjutaja sünonüüme ja kaalub erinevaid tähendusvarjundeid, et end paremini väljendada. Peale nende üldiste põhimõtete tasub rõhutada veel paari tahku, mis on omased praegusele ajale.

▲ ▼ Mida vältida?	▲ ▼ Näited	▲ ▼ Kust saab abi?
Toortõlkelised moodsad võõrsõnad	drastiliselt, ambitsioonikas, raport, eskaleeruma	• „Eesti õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2013”, toim Maire Raadik • „Ametniku soovitussõnastik” • „Eesti keele seletav sõnaraamat” • e-keelenõu • Helika Mäekivi artikkel „Kimbuke sõnasoovitusi”, lk 9–24
Hägused võõrsõnad	transport võib tähendada nii vedu, sõitu kui ka veondust; konstruktiivne võib olla sisukas, asjalik, tulemusrikas, otstarbekas, viljakas jne; integreerimine võib tähendada lõimimist, sidumist, ühendamist, sisseehitamist, terviku moodustamist vm
Toortõlkelised moodsad omasõnad	panus, turule sisenema, täna, oluliselt, väljakutse
Kantseliitlik sõnavara	läbi viima, välja tooma, sisse viima, ümber vaatama, antud, täiendav, omama
Normipäratu sarnassõna	õieti või õigesti; käsitlema või käsitsema; hüvitus või hüvitis; ohjama või ohjeldama	• Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross „Eesti keele käsiraamat” • Helen Plado, Katrin Mandra „Väike paronüümisõnastik” • Aime Vettik „Mõnda paronüümidest”

Fraasi- ja lausetasand

Sellel tasandil tegeleb kirjutaja grammatikaga, aga ka stiili ja loogikaga. Tema tähelepanu all on õige kääne, komastamine, sõnajärg, ühildamine, ainsus ja mitmus, fraaside ja lausete pikkus ja keerukus jms. Jälgida võiks muu hulgas järgmisi momente.

▲ ▼ Mida vältida?	▲ ▼ Näited	▲ ▼ Kust saab abi?
Kaassõnad, mida kasutatakse asjatult seniste kaassõnade asemel	tänu, läbi, osas, lõikes, suunas, seoses	• Helika Mäekivi artikkel „Eksimusi ees- ja tagasõnade osas”, lk 47–60 • Sirje Mäearu „Valik rektsioone” (otsida sõnuti)
Koma kasutamine lauses	Milliste sidesõnadega käib koma kokku ja millistega mitte? Kuhu veel koma pannakse ja kust see ära jäetakse?	• Argo Mund, Maire Raadik „Komaga ja komata”
Normipäratud käänded	sarnaneb millele (peab olema millega), ettevõtja eesmärgiks on (peab olema eesmärk)	• Sirje Mäearu „Valik rektsioone” • Tuuli Rehemaa „Juss oli väikeseks peremeheks”
Sõnade kõrge-madal ja suur-väike ebasobiv kasutus	maht suureneb (nt teadlikkus, oskus), tase tõuseb (intressimäär, palgaaste), kvaliteet ja maine paranevad	• Helika Mäekivi „Mis on suur ja mis on kõrge?”
Kantseliit: • tarbetud lt-liitelised sõnad • mine-vormi ületarvitus • poolt-konstruktsioon	koheselt > kohe, igapäevaselt > iga päev, järgselt > järel, õigeaegselt > õigel ajal; remondi teostamine > remontima, kontrollimise läbiviimine > kontrollima; asutuse poolt sooritatud makse > asutuse sooritatud makse, aruanne koostati audiitori poolt > aruande koostas audiitor	• Egle Pullerits „Kuidas hoiduda kantseliidist” • Reili Argus „Kantseliit, mis lööb oimetuks” • Sirje Mäearu „lt-liitelised määrsõnad”
Tarbetu isikustamine	seadus sätestab, artikkel ütleb, meetmed kehtestavad, programm panustab	• Helika Mäekivi „Kui elutu ärkab ellu”