Autor: Sekretär.ee • 6. jaanuar 2022

Tööleping, töövõtuleping või käsundusleping – millist valida?

Olenemata sellest, kas töötad täiskohaga palgalise projektijuhina või teed lepingulist tööd mõnes ettevõttes, puutud tõenäoliselt tööle kandideerides kokku lepingutega. Tööleping pole mitte ainult seaduslik nõue, vaid see on ka äärmiselt kasulik nii töötajale kui ka tööandjale.
Autor: Unsplash

Ettevõtted kasutavad kolme peamist lepinguvormi, need on tööleping, töövõtuleping ja käsundusleping. Sõlmitav leping põhineb sinu töösuhtel ja täpsemad tingimused tuleb tööandjaga kokku leppida, et mõlemad pooled oleksid lepingu tingimustega rahul.

Millist lepingut siis ikkagi töö tegemiseks valida?

Tööleping

Tööleping on kõige levinum lepingu liik tööandja ja kandidaadi vahel, selle poolteks on tööandja ja töötaja. Töötaja peab lepingu täitmisel lähtuma tööandja soovidest ja reeglitest, kuid talle lisandub ka hulk seadusest tulenevaid õigusi, näiteks regulaarne töötasu, miinimumtasu, 4 nädalat tasulist puhkust, soovi korral õppepuhkus või lapsepuhkus, haigushüvitis, lahkumishüvitis, töötervishoiu reeglid jms. Sellise lepingu sõlmides peab tööandja sulle tagama kõik vajalikud vahendid, et saaksid lepingus ettenähtud tööd teha. Töölepinguga on tagatud ka ravikindlustus juhuks, kui sinuga peaks midagi juhtuma. Lisaks on võimalik sellist lepinguvormi kasutada ka tööampsude puhul.

Töövõtuleping

Töövõtulepingu eesmärk on saavutada lepingus seatud lõpptulemus, kusjuures töö tegemise protsessi ei saa tellija määrata. Töövõtulepingu puhul on sul võimalus kogu tehtav töö mõnelt oma ala spetsialistilt sisse osta, kuid töö kvaliteedi eest vastutad siiski sina. Ka oma tööaja määrad sina ise – võid töö lõpetada paari päevaga või jaotada selle võrdselt paari nädala vahel. Oluline on tähtaegselt kokkulepitud tulemuseni jõudmine. Töövõtulepingu pooled on tellija ja töövõtja. Ravikindlustus on tagatud vaid siis, kui igakuiselt saab tasutud sotsiaalmaks miinimummääralt.

Käsundusleping

Käsunduslepingu peamine eesmärk on mõne teenuse osutamine või protsessi läbiviimine vastavalt kokkuleppele. Töö tulemust ei saa seejuures nõuda, näiteks ei ole võimalik advokaadil tagada sind kohtus esindades kohtuotsuse tulemust. Käsunduslepingu pooled on käsundiandja ja käsundisaaja. Näiteks võib tuua eratundide andmise – lapse õppeedukuse lõpptulemuse (hinnete) eest sina ei vastuta, küll aga saate kokku leppida koostöö detailides ehk õppetundide kestuses ja tasus. Ravikindlustus on selle lepingu puhul samuti tagatud vaid siis, kui igakuiselt saab tasutud sotsiaalmaks miinimummääralt.

Ülaltoodud kolm peamist lepinguliiki on üsna sarnased selle poolest, et nende eesmärk on ühe inimese töö tegemine teise heaks, neid saab sõlmida nii tähtajaliselt kui tähtajatult, ning maksustamine on küllaltki sarnane.

Siiski käime veel korra üle, millised on peamised erinevused töö-, töövõtu- ja käsunduslepingu vahel

Töölepingu puhul on tööandjal seadusest tulenev kohustus töötajale töö eest vähemalt alammäära ulatuses perioodilist tasu maksta. Käsundus- ja töövõtulepingu puhul kohustuslik alammäär puudub ning töö eest saadav tasu on puhtalt kokkulepete küsimus. Tasub silmas pidada, et kõik töö protsessi, tegevusi ja tasu puudutavad kokkulepped tuleks sõlmida kirjalikult, et vältida hilisemaid vaidlusi.

Kõige aluseks on töö tegija teadlikkus lepingute erinevusest, enda õigustest ja kohustustest töö tegemisel, ning samuti valmisolek oma huvisid kaitsta.

Erinevad dokumendinäidised leiad tellides Dokumendi Teabevara lugemisõigused. Klikkides siia avaneb sulle Dokumendi Teabevara, mille lehe allosast leiad lingi, millele vajutades jõuadki meie e-poodi. Pärast õiguste ostmist avanevad sulle kõik Äripäeva Dokumendi Teabevaras peituvad dokumendinäidised.

Allikas: tööelublogi.ee

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700