Autor: Sekretär.ee • 12. jaanuar 2022

Suur ülevaade: 1. jaanuarist jõustunud õigusaktid

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2022. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval üle 200 õigusakti, mida on eelmise aastaga võrreldes poole vähem.
1. jaanuarist jõustusid mitmed õigusaktid.
Autor: Unsplash

Miinimumpalk tõuseb 70 euro võrra

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 584 eurolt 654 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 3,86 eurot (varem 3,48 eurot). Miinimumpalga tõus mõjutab ca 40 000 töötajat.

Vaata lisaks: Töötasu alammäära kehtestamine

Jätkub praegune haiguspäevade hüvitamise süsteem

Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Haigekassa vastutus tekib alates kuuendast haigestumise päevast. Muudatuse eesmärk on võimaldada inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Algselt pidi praegune haiguspäevade hüvitamise skeem kehtima kuni 2021. aasta lõpuni, kuid riik otsustas seda siiski pikendada järgmise aasta lõpuni. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja peab maksma töötajale haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust.

Vaata lisaks: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, ravikindlustuse seadus, sotsiaalmaksuseadus

Konkurentsiamet hakkab uurima maksejõuetuse põhjuseid

1. jaanuaril alustas konkurentsiameti juures tegevust maksejõuetuse teenistus, mille peamine eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. Lisaks hakkab teenistus kujundama maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat.

Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise. Eriauditit saab teenistuselt taotleda ka pankrotihaldur, kuid pankrotimenetluse avaliku uurimise otsustab teenistus võlgnikupõhiselt.

Kui järelevalve käigus ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile. Lisaks võib teenistus taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist.

Maksejõuetuse teenistus hakkab koosnema vähemalt kolmest ametnikust, kes võivad eriauditi läbiviimisse kaasata ka sõltumatuid eksperte või tellida sõltumatuid ekspertiise.

Maksejõuetuse teenistuse peamine eesmärk on võidelda maksejõuetuse pahatahtliku põhjustamise vastu ning vähendada olukordi, kus isikud vabanevad raugemise kaudu vastutusest.

Vaata lisaks: Pankrotiseadus

Ettevõtete loomine muutub kallimaks

Sellest aastast tõusevad mitmed olulised riigilõivud. Näiteks kui soovite osaühingut või aktsiaseltsi asutada e-äriregistri portaali kaudu, siis on edaspidi riigilõiv 190 euro asemel 265 eurot. Kui loote osaühingu või aktsiaseltsi notari kaudu, siis on riigilõiv uuest aastast 145 euro asemel 200 eurot. Äriregistri kande muutmise riigilõiv tõuseb osaühingu ja aktsiaseltsi puhul 18 eurolt 25 euroni. Lisaks muutuvad ka kohtumenetlusega seotud riigilõivumäärad.

Vaata lisaks: Riigilõivuseadus

Sisserände kvoot väheneb

2022. aasta sisserände piirarv on 1311, mis on nelja võrra väiksem kui see aasta. See on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada. Sisserände piirarvust on broneeritud tööstusele 300; ehitusele 200; veondusele ja laondusele 100; sportlastele, treeneritele, kohtunikele ja sporditöötajatele 26; loomingulistele töötajatele 23; ettevõtluseks 20 ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele 5 elamisluba.

Kui valdkondadepõhised piirmäärad ei ole täitunud 30. septembriks 2022, siis kuulub järelejäänud osa piirmääradest sisserände piirarvu raames vabalt jaotamiseks. Järgmise aasta alguses on vabalt jaotamiseks mõeldud kvoodi osas 637 elamisluba.

Sisserände piirarvu alla lähevad kolmandatest riikidest pärit kodanikele antavad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel. Erandina on kvoodi alt vabastatud mitmed elamisload. Näiteks ei lähe sisserände piirarvu alla välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, iduettevõttes ja tippspetsialistina.

Vaata lisaks: 2022. aasta sisserände piirarv, Sisserände piirarvu jagunemine

Maksuintressi määr on taas 0,06 protsenti päevas

Eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini on maksuintressi määr 0,03 protsenti päevas. Alates 1. jaanuarist on maksuintress taas 0,06 protsenti. Lisaks kaob uuest aastast ka ajutine erisus, et maksuhaldur võib vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära nullini. Kehtima jääb aga põhimõte, et maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Vaata lisaks: Maksukorralduse seadus

Ühe kauba aktsiis suureneb

Sellest aastast tõuseb tubakatoodetest sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 5 protsendi võrra. Kütuse, elektrienergia ja alkoholi aktsiisimäär ei muutu 1. jaanuaril. Kui algselt pidid 1. maist suurenema ka kütuse- ja elektriaktsiis, siis riik otsustas nende aktsiiside tõstmise lükata edasi 2023. aastasse.

Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Tõendamiskohustus muutub tarbija jaoks soodsamaks

Kui tarbijale müüdud asjal ilmneb puudus esimese kuue kuu jooksul alates asja müümisest, siis eeldab praegu kehtiv seadus, et puudus oli olemas asja müümisel ning müüja vastutab asja puuduse kõrvaldamise eest, kui ta ei tõenda, et puudus oli tingitud muust asjaolust. Uuest aastast pikeneb see tähtaeg kuuelt kuult ühe aastani. Seega kui puudus ilmneb ühe aasta jooksul asja tarbijale üleandmisest, siis eeldab seadus edaspidi, et see puudus oli juba olemas asja üleandmise ajal, kui müüja ei tõenda vastupidist.

Vaata lisaks: Võlaõigusseadus

Avalik sektor peab hakkama korraldama keskkonnahoidlikke riigihankeid

1. jaanuaril jõustus määrus, mis kehtestab keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete ning koopia- ja joonestuspaberi kohta. See tähendab, et eelnevalt nimetatud toodete ja teenuste puhul peab avaliku sektori hankija lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Muudatuse eesmärk on suunata avaliku sektori hankijaid kasutama riigihangetes laialdasemalt keskkonnahoidlikke kriteeriumeid ning vähendama seeläbi ostetavate asjade ja tellitavate teenustega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

Vaata lisaks: Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid

EAS ja KredEx ühinevad

1. jaanuarist ühendati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) sihtasutusega KredEx ning uue asutuse nimeks saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lühendatult EIS. Sellega seoses muudetakse rohkem kui 40 määrust. Ettevõtete jaoks ei ole nendel muudatustel olulist mõju.

Vaata lisaks: Määruste muutmine seoses EASi ja KredExi ühinemisega, Määruste muutmine seoses EASi ja KredExi nime muutmisega

Võlaõigusseadusesse lisanduvad digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise leping

Sellest aastast hakkasid kehtima detailsed reeglid digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise lepingu kohta. Digitaalseks sisuks on näiteks e-raamatud, video- ja muusikafailid, arvutiprogrammid ja nutitelefoni rakendused. Digitaalseks teenuseks on näiteks pilveteenus või voogedastusteenus. Uued reeglid kohalduvad olukorras, kus ettevõtja müüb digitaalset sisu või pakub digitaalset teenust tarbijale.

Võlaõigusseadus paneb paika kriteeriumid, millele peab digitaalne sisu või teenus vastama. Näiteks peab see sobima tavapäraseks otstarbeks, olema viimases kättesaadavas versioonis ning jooksvalt uuendatud. Pooled võivad neist kriteeriumitest kõrvale kalduda, aga siis peab tarbija lepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega eraldi nõustuma.

Seadus paneb paika ka ettevõtja vastutusega seotud reeglid. Digitaalse sisu või digitaalse teenuse ühekordse üleandmise või osutamise korral, näiteks arvutiprogrammi ostmisel vastutab ettevõtja puuduse eest, mis oli olemas sisu või teenuse üleandmisel või osutamisel ja mis ilmneb kahe aasta jooksul pärast sisu üleandmist või teenuse osutamist. Digitaalse sisu või teenuse kestva üleandmise või osutamise korral, näiteks voogedastusteenuse puhul vastutab ettevõtja kogu lepingu kestel ilmnevate puuduste eest. Seda, et puudust ei olnud digitaalse sisu või teenuse üleandmise hetkel, peab ühe aasta jooksul tõendama ettevõtja.

Lisaks tuleb ettevõtjal teavitada tarbijat uuendustest ja anda üle uuendused, sh turvauuendused, mis on vajalikud selleks, et digisisu või -teenus vastaks lepingutingimustele.

Vaata lisaks: Võlaõigusseadus

Monopoolsed ettevõtted peavad maksma konkurentsiametile järelevalvetasu

1. jaanuaril jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mille kohaselt peavad teatud monopoolsed ettevõtjad maksma kord aastas konkurentsiametile järelevalvetasu. Kaugkütte, elektri, gaasi, vee ja posti järelevalvetasu on aastas 0,2 protsenti reguleeritud teenuse müügitulust ning lennujaama haldaja ja sadamate pidajate järelevalvetasu on 0,02 protsenti reguleeritud teenuse müügitulust. Monopoolsetel ettevõtjatel on lubatud järelevalvetasu lülitada lõpptarbijale osutatavate teenuste hinda.

Vaata lisaks: Konkurentsiseadus

Muutub pakendiaruande esitamise tähtaeg

Kui varasemalt tuli eelmise aasta pakendiaruanne esitada pakendiregistrile hiljemalt 1. septembril, siis sellest aastast tuleb seda teha hiljemalt 31. märtsil. Muudatus mõjutab taaskasutusorganisatsioone ning pakendiettevõtjaid, kes lasevad turule pakendatud kaupa, kuid ei ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. Aruande esitamise tähtaja varasemaks toomist põhjendab riik sellega, et vajaduse korral saaksid keskkonnaamet ning maksu- ja tolliamet senisest varem hakata tegelema aruannete mitteesitajatega. Pakendiaruande auditeerimisega seotud andmed, näiteks vandeaudiitori audiitorkontrolli kokkuvõte tuleb registrisse esitada endiselt hiljemalt 1. septembril.

Üheks oluliseks muudatuseks on ka see, et uuest aastast avalikustab pakendiregister oma kodulehel pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud, et laiem üldsus saaks kergemini ülevaadet pakendivaldkonnas toimuvast.

Vaata lisaks: Pakendiregistri põhimäärus

Veeteetasu on ka uuel aastal poole soodsam

Sellest aastast pikeneb praegune meretranspordi toetusmeede, mille kohaselt on veeteetasu 50 protsenti madalam kõigile Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Meede kehtib kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

Vaata lisaks: Meresõiduohutuse seadus

Laienevad üürilepingu ülesütlemise võimalused

2022. aasta toob kaasa positiivse muudatuse neile, kes plaanivad osta enampakkumisel kinnisasja, mida kasutavad üürnikud. Võlaõigusseaduse muudatus lubab edaspidi sellises olukorras uuel omanikul kehtivad üürilepingud lõpetada ka siis, kui uus omanik ei vaja ruume tungivalt ise.

Vaata lisaks: Võlaõigusseadus

Jõustuvad olulised muudatused seoses filiaalidega

Eelmise aasta 31. detsembril jõustusid äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muudatused, mis puudutavad välismaa äriühingu filiaali tegevust Eestis. Edaspidi on välismaa äriühingul võimalik valida, kas kanda filiaal Eestis äriregistrisse või mitte. Lisaks kaob äriseadustikust nõue, et enne filiaali registrist kustutamist tuleb läbi viia selle likvideerimine. 31. detsembril jõustus ka muudatus, mis võimaldab välismaa äriühingul registreerida Eestis filiaali elektrooniliselt. Seni sai seda teha vaid notari juures.

Muudatused puudutavad ka majandusaasta aruande esitamise reegleid. Välismaa äriühingu majandusaasta aruanne peab edaspidi olema kooskõlas selle õigusega, mis kohaldub välismaa äriühingule. Kui välismaa äriühingul ei ole oma riigis kohustust avalikustada oma majandusaasta aruannet, siis ei pea edaspidi ka Eestis registreeritud filiaal seda aruannet äriregistri jaoks koostama ega esitama. Kui välismaa äriühing ei pea aruannet avalikustama ja tegu ei ole Euroopa Majanduspiirkonna äriühinguga, siis peab Eestis registreeritud filiaal koostama ja äriregistrile esitama eraldi aruande filiaali enda kohta. Filiaali aruanne tuleb koostada samade nõuete järgi, mis kehtivad Eesti äriühingutele. Majandusaasta aruandega seotud muudatused kohalduvad pärast muudatuste jõustumist algavale majandusaastale.

Vaata lisaks: Äriseadustik, raamatupidamise seadus

Jaekaubandusettevõtted saavad töötajaga sõlmida muutuvtunni kokkuleppe

Tuletame meelde, et eelmise aasta 15. detsembril jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis annavad jaekaubandussektoris tegutsevale ettevõttele võimaluse sõlmida töötajaga muutuvtunni kokkulepe ehk leppida tööajas kokku teatud ajavahemikuna.

Sellist kokkulepet lubab seadus kasutada üksnes teatud tingimuste täitmise korral. Näiteks võib tööandja sõlmida muutuvtunni kokkuleppe üksnes töötajaga, kes töötab osalise tööajaga vähemalt 12 tundi nädalas ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne miinimumtunnitasu. 2022. aastal tuleb muutuvtunni kokkulepe sõlmimiseks maksta töötajale vähemalt 4,64 eurot tunnis. Lisaks näeb seadus ette, et töötaja võib lisaks kokkulepitud tööajale teha kuni kaheksa tundi tööd nädalas (muutuvtunnid) ning kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid kokku ei tohi ületada 40 tundi nädalas.

Vaata lisaks: Töölepingu seadus

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehekülg

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700