Autor: Kristi Jõeorg • 16. veebruar 2022

Inimesed, kes veedavad pikki päevi tööl, kipuvad kergemini vaidlema või tõmbuvad endasse ning jätavad oma partneri ja lapsed pärast tööd hooletusse. See muudab paljude perede õhtutunnid pingeliseks. Laste ja partneri peale tõstetakse kergemini häält ja tuntakse üldist ärritust. Pereliikmete tööülesanded võivad olla erinevad: näiteks üks töötab palju veebis ja soovib pärast tööd suhelda, teine aga töötab terve päeva inimestega ja vajab pärast aega omaette olemiseks. Lapsed tulevad koolist-lasteaiast ja ka neil on lapsevanematele omad ootused.

Pöörake pilk pere poole

Laste vaimne tervis hõlmab arengu- ja emotsionaalsete verstapostide saavutamist, sotsiaalsete oskuste ja probleemidega toimetuleku õppimist. Vaimselt tervetel lastel on tõenäolisemalt hea elukvaliteet ja nad saavad suurema tõenäosusega hästi hakkama nii kodus, koolis kui ka kogukonnas. Lapsevanema teadlik kohaolu ja pühendumine lapse arengule on niisiis väga tähtis. Vanem on lapse jaoks eeskuju ja turvaisik. Laps ootab vanemalt lähedust ja teadmist, et teda nähakse ja kuulatakse.

Astuge igapäevaelu kiirrongilt korraks maha ja pöörake pilk oma pere poole. Mõelge, kuidas jaotada kohustused lapsevanemate vahel nii, et mõlemad vanemad saaksid aega ka oma meelistegevustega tegeleda. Näiteks, kui õhtul on vaja last vannitada ja pereema tahab minna tantsutrenni, siis oleks tore, kui pereisa võtab vannitamise enda peale ja võimaldab pereemal meelistegevusega tegeleda. Ja ka vastupidi – isa peaks samuti saama aega hobidega tegelemiseks. Kui teineteise vajadusi eirata, võib sellel olla pikaajaline tagajärg, mida on üsna keeruline tagasi pöörata, olgu selleks siis paarisuhte purunemine või laste vaimse tervise allakäik.

Tekkinud pinged võivad käivitada stressitsükli, kus koduste pingete mõju kantakse järgmisel päeval tööle, kahjustades keskendumisvõimet, produktiivsust ja töösuhteid. Ülekandumine muutub inimesele tõeliseks vaimse tervise ohuks, kui töötaja on loomult suur saavutaja või töökohal oodatakse temalt kõrgeid tulemusi, mida ta ei suuda täita, kuna kodune elu toob pingeid tööle kaasa. Lisaks on üks negatiivsete tunnete juurpõhjuseid enda jaoks ebasobiva töö tegemine, mis põhjustab seesmist rahulolematust, kuna ei võimalda ennast teostada. Oluline on mõista, et tööelu ja kodust elu ei ole võimalik eraldada – need on alati omavahel seotud. Tööandja, kes on seda seost mõistnud, saab töötajat tasakaalu leidmisel toetada.

Täiskasvanul tuleb oma päeva mahutada palgatöö, majapidamistööd, lastega tegelemine, paarisuhe ja aeg iseendale. Selle kõige tasakaal või tasakaalutus mõjutab inimese igapäevaelu. Kui põhirõhk on tööl, kannatavad teised valdkonnad, kui aga liiga palju auru läheb eraelule, kannatab töö. Selge on, et ideaalne tasakaal ei ole elus kunagi võimalik. Samas tuleks aeg-ajalt mõelda sellele, kuidas teil nendes valdkondades läheb ja kas mingi valdkond vajab rohkem tähelepanu, kuna sealt on aja jooksul tähelepanu ära läinud.

Kui tööpäevad kipuvad minema pikaks ja pingeliseks ja tegutsete läbipõlemise äärel, hakkab kannatama vaimne tervis. Kehva vaimse tervisega lapsevanem mõjutab oluliselt ka laste eluteed ja arengut. Kui aga juhtub, et lastega seotud probleemid hakkavad mõjutama igapäeva- ja tööelu, on töötav lapsevanem tõsise pinge all. See loob olukorra, kus tööl on keerulisem keskenduda kui varem. Seega on väga oluline lapsevanemana teadvustada, et laps vajab vanema tähelepanu, mõistmist ja ärakuulamist, et laps võiks mured südamelt ära rääkida ja vanemalt tuge saada. Kui viimane jääb puudu, väheneb lapses turvatunne, et ta saab päriselt oma vanemate peale loota. Kui aga lapsevanem annab lapsele vajaliku tähelepanu, ennetab see paljusid igapäevaseid probleeme ning töö ajal tööle keskendumine on lihtsam.

Pikemalt loe teemaveebist personaliuudised.ee.