Autor: Virtuaalkliinik.ee • 21. veebruar 2022

Ajutreening aitab hoida mälu

Mõne arve maksmata jätmine või prillide kaotamine on märgid kergest unustamisest, mis on täiesti tavapärane ja kaasneb üldjuhul vananemisega. Probleemiks muutuvad need siis, kui unustamine hakkab segama igapäevast elu või ohustama tervist. Õnneks saab abi mälu treenimisest.
Mäluprobleeme saab ajutreeninguga ennetada. Foto: Shutterstock

Südameapteegi proviisori Kerli Vahari sõnul võib mäluprobleemidel olla palju põhjuseid, nagu vitamiinipuudus (B-vitamiinid), infektsioon, ärevus, depressioon, dementsus, Alzheimeri tõbi või ajukasvaja. Samuti võib mäluprobleeme tekitada omavahel sobimatute ravimite koos võtmine.

Probleemide ilmnemisel on oluline konsulteerida arstiga, et põhjusele võimalikult vara jälile jõuda – mõnikord saab seda ravida ja mälu taastub. Kui aga probleemiks on ajuhäire, näiteks Alzheimeri tõbi, saab selle arengut peatada ja pikendada patsiendi iseseisvalt hakkama saamise perioodi, haigust välja ravida ei saa.

Aju on organ, mis reguleerib mitmeid keha funktsioone, tõlgendab infot ja töötleb emotsioone. Lisaks vastutab see meie mälu, loovuse ja intelligentsuse eest. Kuigi aju teeb tööd iga päev, võivad teatud tegevused aidata aju funktsiooni ja mälu parandada. Oleme eri eluetappidel kokku puutunud mitmesuguste mäluharjutustega, teadvustamata, et nendega oma aju ja mälu treenime. Näiteks on väga heaks mälutreeninguks mängud, nagu Memory, pusled, kaardi- ja lauamängud, mälumängud, aga ka ristsõnade või sudoku lahendamine.

Aju motoorseid oskusi aitab aktiveerida ka uute oskuste omandamine, näiteks keeleõpe, kudumine, maalimine, tantsimine või muusikainstrumendi õppimine. Abiks on ka sotsialiseerumine, mis hõlmab eri teemade üle arutamist ning sportimine, kus tuleb tegevusi planeerida, oma ümbrust tähele panna ja mitut asja üheaegselt teha.

Mälu treenivad ajuharjutused on tihtipeale igapäevased tegevused, mida oleme harjunud juba varasemalt tegema. Oluline on aju tegevuses hoida ja leida enda jaoks mõni sobilik mäluharjutus. Lisaks käivad mäluprobleemide ennetamise juurde ka tavapärased soovitused – tervislik toitumine, alkoholi vältimine, piisav uni, füüsiline aktiivsus ning vererõhu kontrolli all hoidmine.

Kui mälu veab alt, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole ja leida probleemi tekkepõhjus. Näiteks võivad mälu halvenemist põhjustada veresoonkonnahaigused.

Allikas: virtuaalkliinik.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700