Autor: Liisa Pakosta • 9. märts 2022

Võrdsete võimaluste volinik: sõja toetamine pole poliitiline veendumus

Inimsusevastastele kuritegudele takka kiitvale töötajale ei ole mitte mingit täiendavat õiguskaitset ette nähtud, kirjutab võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Liisa Pakosta. Autor: Kaupo Kikkas

Sõda on toonud voliniku töölauale mõned uued küsimused. Näiteks oli üks töötaja aktiivselt toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu ja tööandja oli töötaja väitel teda selle eest töölt lahti lasknud. Töötaja arvas, et teda koheldi halvemini tema poliitiliste veendumuste tõttu. Töötaja kinnitusel oli tõepoolest tema aktiivne seisukoht sõda toetav, ta pidas seda oma õiguseks poliitilisi veendumusi väljendada.

Selgitasime, et võrdse kohtlemise seaduses on küll kirjutatud, et keelatud on halvemini kohtlemine poliitiliste veendumuste tõttu, ent rahvusvahelist õigust rikkuval sõjalisel agressioonil ei ole mingit seost poliitilise veendumusega ning aktiivne sõja toetamine võib kvalifitseeruda karistusseadustiku järgi rahuvastaseks süüteoks, sõja õhutamiseks. Agressioon ei ole poliitiline veendumus, nagu pole seda ka röövmõrv või vägistamine.

Üldistatult on nii, et töötajal, kes aktiivselt kiidab takka inimsusevastastele kuritegudele, ei ole selliseks propagandaks küll mitte mingit täiendavat õiguskaitset ette nähtud. Õigusruumi mõte on ikkagi selles, et me kõik koos aitame rahvusvahelist õigust rikkuvaid sõjalisi agressioone ära hoida ja kui selline õudus on toimunud, siis aitame omalt poolt kaasa selle lõpetamisele ja rahu taastamisele. Sõja õhutamisel võivadki olla väga õudsed tagajärjed, see pole ilmaasjata lausa süütegu.

Rõhutan üle, et õhutada ei tohi ka rahvustevahelist vaenu ning endistviisi on keelatud kellegi halvustamine või halvemini kohtlemine tema rahvuse tõttu. Agressoriks on ikkagi Venemaa kui Putini juhitud riik, mitte kuidagi ega kuskilt otsast venelased kui rahvus. Töökollektiivides võiks tööandjad näiteks üle rõhutada, et lubamatu on nii agressorit toetav sõjapropaganda kui ka mistahes rahvuslik vaen.

Inimsuse toetamine – humaanne, mitte erapoolik

Lisaks on küsitud, kas töö ajal tohib osaleda sõjavastasel meeleavaldusel ja kas selline meeleavaldusel osalemine pole ehk liialt erapoolik. Ei ole erapoolik. Inimsuse toetamine pole kunagi erapoolik, vaid on üldiselt humaanne.

Meeleavaldusel osalemisel kehtivad samad reeglid nagu ikka. Praeguses kiiresti muutuvas olukorras on endiselt kõige mõistlikum ikkagi meelt avaldada soovides tööandjaga kokku leppida täpsem töökorraldus ning leida sobivad viisid ja lahendused üksteist arvestavalt. Näiteks võib olla, et just selle ettevõtte töö tulemused on Ukrainale kõige suuremaks toeks ja parimaks abiks oleks hoopis lisatööaeg, mis mõistagi allub üldistele töökorralduse reeglitele.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700