Autor: Kaisa-Kitri Niit • 16. märts 2022

Vaimne heaolu nõuab proaktiivset lähenemist

Väljendeid „vaimne tervis“ ja „vaimne heaolu“ kasutatakse sageli võrdväärsetena, kuid need on erinevad mõisted ja need nõuavad erinevat lähenemist. Tööandjad peavad seda erinevust mõistma ja pakkuma töötajatele holistlikke hüvesid.
Foto: Pexels

Vaimne tervis kirjeldab inimese vaimse tervise seisundi kliinilist hindamist ja hõlmab tihti konkreetset diagnoosi, mis aitab määratleda sobivat raviplaani. Ameerika Psühhiaatrite Ühingu sõnul hõlmab vaimne tervis tõhusat funktsioneerimist igapäevategevustes, mille tulemuseks on produktiivsed tegevused (töö, kool, hooldamine), terved suhted ning suutlikkus kohaneda, muutuda ja raskustega toime tulla.

Vaimne heaolu on laialdasem ja ennetavam ning nõuab peamiselt proaktiivset lähenemist, mida saab igapäevaelus aktiivselt viljeleda. Vaimset heaolu mõjutavad erinevad eluvaldkonnad, alates emotsionaalsetest teguritest nagu stressi juhtimine ja teadvelolek kuni füüsilisteni nagu toitumine, liikumine ja tubakast loobumine, samuti peresuhted, rahaline olukord ja ametialane areng. Viimastel aastatel on terviseeksperdid vaimse tervise definitsiooni laiendanud ja kaasanud ka need laiemad heaolu mõisted. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon on järgmine: „Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguse või jõuetuse puudumine.”

Pandeemia ning kõik teised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised stressorid on kahel viimasel aastal töötajate eest hoolitsemise traditsioonilised põhimõtted pea peale pööranud. See, mis moodustab „heaolu“, on muutunud palju keerukamaks, ja selle toetamine on palju suurem väljakutse.

Töötajate eest hoolitsemine on esmatähtis

Ärevus, stress ja läbipõlemine on peamised põhjused, miks järjest enam töötajaid on vabatahtlikult töölt lahkunud. Juhid peavad kindlustama keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtuslikuna ja neile võimaldatakse ressursse, mis aitavad neil end kõikidel elualadel hästi tunda. Taiplikud ettevõtted võtavad omaks mõtteviisi, kus tööandjad võtavad suurema vastutuse iga töötaja ainulaadse elustiili ja vajaduste toetamise eest. Seda võib pidada empaatiaks, millel on äriline põhjendus – inimesed püsivad suurema tõenäosusega firmas tööl, kui nad tunnevad, et neist seal päriselt hoolitakse.

Mõelge läbi töötajate hüved

2019 oli ainult kolm aastat tagasi, aga see tundub palju ammusem aeg, kui mõelda, kuidas enamik ettevõtteid kohtles oma töötajate vaimset heaolu. Vaimse tervise teenused sisaldusid sageli töötaja meditsiinilistes boonustes ja oli tavaks, et tööandjad valisid teisi kättesaadavaid viise stressi vähendamiseks, tervislike harjumuste julgustamiseks ja sidemete tekkimise soodustamiseks (näiteks tasuta tervislik toit ja sammulugemisvõistlused).

Lisaks tõsiasjale, et vaimse tervise teenused on ühiskondliku häbimärgistamise tõttu alakasutatud, langes vaimse nõustamise lähenemine tervise ja heaolu segiajamise lõksu. Vaimse heaolu laiemat spektrit puudutava asjus psühhiaatri või psühholoogi poole pöördumine on nagu kriimustusega traumapunkti tormamine. Inimesed vajavad enamat kui ainult reaktiivset ligipääsu terapeudile vaimse tervise häda korral. Aga kuidas on kõikide muude valdkondadega, mis mõjuvad positiivselt vaimule, kehale ja hingele?

Seega peaksid tööandjad suunama pilgu holistlikumate töötajate hüvede poole, mis keskenduvad positiivsele mõtlemisele, läbipõlemise ennetamisele, unekvaliteedi parandamisele ja isegi kaalulangetusele, ka perega seotud teguritele (mis puudutavad vanemaid, lapsi, lähedasi jne).

Seadke eesmärgiks töö ja eraelu integreerimine

Aina enam inimesi teeb kaugtööd, tööaeg on paindlikum. Uus reaalsus on tekitanud uue moemõiste – töö ja eraelu integreerimine –, mis kirjeldab paremat sünergiat kõikide valdkondadega, mis määratlevad elu: töö, pere, seotus kogukonnaga ja isiklik heaolu. Selle asemel, et tõmmata ebarealistlikke piire tööaja ja isikliku aja vahele, suudavad professionaalid tegeleda tööülesannetega neile kõige sobivamatel aegadel. Asi on pigem harmoonias kui tasakaalus.

Kaasaegsed lähenemised töötajate toetamisele võimaldavad töötajatel nendes uutes tingimustes oma elule truud olla. Nad mõistavad, et vaimne heaolu on kogum omavahel ühendatud üksteist mõjutavaid elemente, mis kokku moodustavad muutunud maailmas olemise holistliku seisundi.

Varem eeldati, et töö ja eraelu tasakaalu leidmine on töötaja asi. Pandeemiajärgses keskkonnas peab tööandja toetama töötajaid uudsetel viisidel, mis katavad paljusid tegureid, aga koos soodustavad paremat töö ja eraelu integratsiooni.

Heaolu on enamat kui trend

Isegi enne pandeemiat oli vaimse tervise tähtsus tabuteema, mida vähesed soovisid teadvustada, sest sel oli häbimärk küljes ja tajuti, et pole piisavalt ressursse proaktiivseks, laiapõhjaliseks toetuseks.

Pandeemiat ei peaks vaatlema kui kriisi, mis nõuab suuremat tähelepanu töötajate vaimsele heaolule, vaid kui signaali sellest, mida ettevõtted peaksid tegema. Tugevam fookus emotsionaalsele heaolule on nii moraalne vajadus kui ka oluline strateegia äritulemuste saavutamiseks. See on lihtsalt õige tegevus, nüüd ja edaspidi.

Töötajad tahavad teistsugust toetust – isiklikumat, kaugeleulatuvamat, proaktiivsemat ja ennetavamat –, mis hõlmab laiemat pilti nende üldisest heaolust ja keskendub kõikidele elu väljakutsetele. Neli ülaltoodud punkti näitavad, et selle lahenduse pakkumine on ettevõtete võimuses.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee tõlgituna väljaandest FastCompany.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700