Autor: Virtuaalkliinik.ee • 23. märts 2022

2019. aastal avaldas Maailma Terviseorganisatsioon artikli, milles avaldati, et maailmas on üle 2,2 miljardi nägemiskahjustusega inimese, kellest umbes 1 miljardil on nägemise vaegus, mis on potentsiaalselt kas ärahoitav või parandatav (näiteks katarakt, suur silma refraktiivne tugevus või presbüoopia). Vaegnägemist seostatakse elukvaliteedi halvenemisega ning prognoositakse, et vananeva ühiskonnaga suureneb ka erinevate silmahaiguste levimus.

Kõigis vanusegruppides alates koolieast kuni pensionieani välja mängib suurt rolli stress. Stressi mõjul vallandub kehas adrenaliin, mille tulemusena võib tekkida püsiv pupillide laienemine ehk müdriaas. See põhjustab omakorda valgusekartust ehk fotofoobiat ning potentsiaalselt ka muid silmapõhja haiguseid.

Samuti mõjub halvasti öine silmade pingutus ja seda eriti siis, kui inimesel esineb juba mõni nägemisega seotud probleem – näiteks kaugnägevus ehk hüperoopia. Öine töö võib silmade väsimuse sümptomeid suurendada.

Alkoholi liigtarbimine võib põhjustada perifeerse nägemise kahjustusi, silmalihaste nõrgenemist ja sarvkesta õhenemist, mis pikema perioodi vältel võivad viia nägemise kaotuseni.

Spordiga tegevad inimesed peaksid kindlasti kasutama nägemise kaitsevahendeid, näiteks päikeseprille kõrgmäestikes suusatamisel või kaitseprille tennist mängides. Igal aastal jõuab Ameerika Ühendriikides silmatraumaga erakorralise meditsiini osakonda umbes 30 000 sportlast, kusjuures 80% õnnetustest oleks olnud võimalik vältida, kui inimesed oleksid kasutanud sportides nägemise kaitsevahendeid.

Silma tervise seisukohast on väga tähtis ka mitmekülgne toitumine: silmale kasulikeks vitamiinideks peetaks A-, erinevaid B-, C- ja E-vitamiine, omega-3 rasvhappeid, tsinki, luteiini ja zeaxantiini. Need vitamiinid mõjuvad hästi nii silma esiosale (näiteks kuiva silma puhul) kui ka silmapõhjale (näiteks maakula degeneratsiooni puhul).

Kontaktläätsekandjatel on suurem risk silmapõletike tekkeks ning seetõttu on väga tähtis silmade hügieen. Kontaktläätsi võib kasutada ainult ettenähtud ajal - ühepäevaste läätsedega ei tasu magada ning kindlasti ei tohi neid mitu päeva järjest silmas kanda. Kontaktläätse kandes on häiritud pisarakile töö, pisarast saab aga oma hapniku ja vajaminevad ained sarvkest ehk silma esimene läbipaistev osa, millele lääts asetub. Kui kanda läätse kauem kui soovitatud, hakkavad sarvkestale kasvama uudisveresooned, mis võivad ka nägemisteravust halvendada. Kuna pisarate töö on häiritud, on ka suurem tõenäosus kuiva silma sündroomi ning silmapõletike tekkimisele. Väga tähtis on teha läätsekandmises pause – vähemalt kaks päeva nädalas peaksid olema läätsevabad päevad.

Päikesepaistelisel päeval (ja seda ka talvel!) peavad ees olema korralikud UV-kaitsega päikeseprillid. On tõestatud, et päikesest erituvad UVA ja UVB kiirgus kiirendavad silma põhjas olevate rakkude vananemist, mis võib omakorda viia AMD ehk maakula degeneratsiooni ja hallkae tekkimiseni.

Märka muutusi nägemises

Aeglaselt kulgevaks nägemisprobleemiks võib olla refraktsioonivea tekkimine või selle suurenemine, silmalihaste koostöö probleemid nagu akommodatsiooni ja konvergentsi vead. Nende puhul ei ole silmaarsti poole pöördumine vajalik, vaid minna tuleks optometristi konsultatsioonile.

Samas ei pruugi aeglaselt kulgev nägemise kadu alati olla healoomuline. Üheks aeglaselt kulgevaks silmahaiguseks on glaukoom, see on nägemisnärvi kahjustumine enamasti kõrge silmarõhu tagajärjel. Glaukoomi ehk rohekae puhul aheneb vaateväli ning avatud nurgaga glaukoomi puhul võib haiguse süvenemine võtta aastaid, kusjuures inimesed ei märka nägemise kadu enne, kui on tekkinud tunnelnägemine - nagu vaataks läbi binokli.

Küll aga on rohekae kulg kiire suletud nurgaga glaukoomi puhul - silma siserõhk on kiiresti suurenenud, lisaks esineb silmavalu, iiveldust. Glaukoomi esineb enamjaolt üle 45-aastastel inimestel, kuid võib esineda ka noortel. Kuna rohekae on geneetilise eelsoodumusega, peaksid noored, kellel on lähisugulastel glaukoomi, periooditi oma silmarõhku kontrollimas käima.

Igasugune kiire nägemise hägusus võib viia nägemise kaotuseni ja vajab kiiret silmaarsti sekkumist. Oma nägemist tuleks täiskasvanutel kontrollida iga 1 aasta tagant optometristi juures ning spetsialistid suunavad mistahes probleemi puhul kliendi edasi silmaarsti juurde.

Artikkel on ilmunud teemaveebis virtuaalkliinik.ee.